Esmaspäeval, 2. detsembril algas Madriidis ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osapoolte 25. kohtumine (Conference of the Parties ehk lühendatult COP). Ligi 200 riigi esindajad kogunevad kaheks nädalaks selleks, et jätkata arutelusid, kuidas viia ellu Pariisis nelja aasta eest sõlmitud kliimakokkulepet.

ÜRO hinnangul on mure tõsine  – praegu tehtav ei ole piisav ja maailma keskmine temperatuur tõuseb tempos, mis võib olla meie planeedile hukatuslik. Seetõttu kutsub ÜRO üles kõiki osapooli suurendama jõupingutusi olukorras, kus meie saastenumbrid üha suurenevad, temperatuur tõuseb ja kliimamuutused süvenevad.

Peamiseks vaidluskohaks läbirääkimiste laual on muutunud ülemaailmsed riikidevahelised heitkogustega kauplemise ehk kvoodikaubanduse reeglid. Euroopa Liidu selge eesmärk on Madridi kliimakonverentsil ülemaailmse kauplemismehhanismi reeglid lõplikult kokku leppida.

Eesti koos Euroopa Liiduga seisab kliimakonverentsil selle eest, et intensiivistada ülemaailmseid kliimameetmeid. Väljendame muret selle üle, et ÜRO raportite järgi ei ole riikide kliimaplaanid ja praegused kasvuhoonegaaside heitkoguste trajektoorid üldse piisavad Pariisi kokkuleppe pikaajaliste eesmärkide täitmiseks. Kliimamuutused avaldavad üha suuremat mõju elurikkusele ning veevarude ja ökosüsteemide halvenemisele, sestap on vaja tegutseda ambitsioonikalt. Tunnustame ka kodanikuühiskonna ja kodanike, eriti noorte osatähtsust ja üleskutseid tõhusamatele meetmetele ning ambitsioonikusele.

Keskkonnaminister Rene Koka sõnul on kliimapoliitika meie elu lahutamatu osa, millega tuleb arvestada. „Kliimaneutraalsuse poole liikudes ei tohi me jätta tähelepanuta sotsiaalseid ja majanduslikke vajadusi. Ometi ei saa kasvuhoonegaase vaadata ainult kui suurt probleemi, vaid võimalust, mis innustab tegelema tehnoloogiate arendamise ja uute lahenduste leidmisega.“

Eestis leiavad järjest enam kandepinda kodanike ja erasektori algatused, mis aitavad vähendada kasvuhoonegaaside koguseid. Hiljuti allkirjastas üle kolmekümne Eesti tehnoloogiaettevõtja rohelise lubaduse, mille eesmärk on olla oma tegevuses süsinikuneutraalne aastaks 2030. Algatus on juba levinud Eestist väljapoole, hõlmates nüüd enam kui 70 ettevõtet kogu Euroopas. Meie kohaliku kogukonna sektor on aga alustanud rohelise omavalitsuse mudeli väljatöötamist, mis on märkimisväärne samm säästva arengu suunal liikumiseks.

2. detsembril toimuval kliimakonverentsi riigijuhtide avaüritusel esindab Eestit peaminister Jüri Ratas. Konverentsi teisel nädalal on ministrite kohtumised, kus Eestit esindab keskkonnaminister Rene Kokk.

2015. aastal leppisid maailma riigid Pariisis kokku ühtses eesmärgis vähendada kasvuhoonegaaside heidet määral, et temperatuur ei tõuseks rohkem kui 2 kraadi ja kui vähegi võimalik, mitte üle 1,5 kraadi. Pariisi kokkuleppe sõlmimisest alates on käinud töö selle nimel, et luua selle rakendamiseks vajalikud reeglid. Neis, pea 300 leheküljelises materjalis juhistega, saadi enamjaolt kokkuleppele  eelmisel kliimakonverentsil 2018 a. Katowices. Juhistes on üksikasjalikult kirjas, kuidas kokkulepitut reaalselt ellu viima hakatakse.

Fakte COP 25 kohta:

·        COP 25 moto on „Time for Action“. COP 25 on fookusega tegutsemisel ja peaks andma riikidele tõuke ambitsioonikamate eesmärkide seadmiseks, kuna praegused plaanid ei ole kliimamuutuste ohjamiseks piisavad. Riikidelt oodatakse oma seniste kliimaplaanide ülevaatamist ja suuremate eesmärkide esitamist ÜROle 2020. aasta alguses.

·        COP25 on sillaks järgmisele COPile 2020 a. Glasgows kui vaadatakse üle, kas uuendatud kliimaplaanid on piisavad Pariisi kokkuleppe eesmärkide täitmiseks.

·        Seekordsel kliimakonverentsil pööratakse eritähelepanu ookeanidele, mistõttu kutsutakse seda ka Blue COP. Värskes Valitsustevahelise Kliimamuutuste Nõukogu (IPCC) eriaruandes rõhutatakse kliimamuutuste laastavat mõju meredele, sealhulgas ka Läänemerele. Samuti juhitakse tähelepanu võimalustele, mida mered võivad meile pakkuda kliimamuutustega tegelemiseks, näiteks taastuvenergia ammutamine ja selle kaudu roheliste töökohtade loomine.

·        Läbirääkimiste laual on 85 eriteemalist päevakavapunkti.

·        See konverents võib olla viimane USAle, kuna USA on esitanud dokumendid ametlikuks väljaastumiseks Pariisi kokkuleppest 4.11.2020.

·        COP 25 pidi toimuma COP eesistujamaal Tšiilis, Santiagos. Rahutuste tõttu Tšiilis see tühistati. Hispaania pakkus võimalust COPi korralduseks Madriidis.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta