Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus kinnitas määrusega 22 merikotka püsielupaiga piirid ja kaitsekorra. Tegu on merikotka pesapaikadega, mis asuvad Hiiu-, Harju-, Jõgeva-, Lääne-, Pärnu-, Saare-, Tartu- ja Võrumaal.

Merikotkas on ohustatud liik, mille arvukus hakkas Eestis taastuma alles 1970. aastate teisest poolest. Praegu läheneb meil pesitsevate merikotkapaaride arv 250-le, kuid veel 1960. aastate lõpus ei olnud teateid ühestki edukast pesitsemisest. Merikotkaste pesapaikade püsielupaikadena kaitse alla võtmise ettepaneku tegi Eesti parimaid röövlinnueksperte koondav Kotkaklubi.

Merikotka püsielupaik tähendab pesapuud ümbritsevat kaitsetsooni, kus inimtegevus on piiratud. Ajal, mil kotkad pesitsevad ehk 15. veebruarist 31. juulini võib nende pesasid ümbritsevatel aladel olla vaid erandjuhtumitel, näiteks järelevalve- ja päästetöödel. Ka võib Keskkonnaamet lubada pesitsusajal teha püsielupaigas teadus- ja hooldustöid.

Muul ajal ehk 1. augustist 14. veebruarini on püsielupaigas viibimine, jahipidamine, kalapüük, seente-marjade korjamine lubatud. Püsielupaika läbivaid teid ja radu on samuti lubatud kogu aeg liikumiseks kasutada.

Peamiselt pesitusaegse rahu tagamiseks moodustatud piiranguvööndites on lubatud ka majandustegevus, aga seda vaid kaitse-eeskirjaga kehtestatud tingimustel. Püsielupaikades kehtestatud piirangud on vajalikud merikotkaste häirimatuks pesitsemiseks ja neile igati soodsa seisundi loomiseks ning tagamiseks.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta