Taasiseseisvumise järel Eesti metsanduse suurimaks probleemiks tõusnud metsavarguste ulatus on tänaseks õnneks drastiliselt vähenenud, kuigi eks hõlptulu ihalejaid leidu nüüdki.

RMK Viljandimaa metsaülema Elor Ilmeti sõnul on kümne viimase aastaga on metsavargused riigimetsas vähenenud umbeskümme korda. “Puudub turg varastatud materjalile,” toob ta välja põhipõhjuse. Arenenud on ühiskond ning head tööd teevad Keskkonnainspektsioon ning Maksu- ja Tolliamet.

Suurenenud kodanikujulgus

Keskkonnainspektsiooni looduskaitse osakonna juht Alar Soo kiidab inimeste suurenenud kodanikujulgust varguskahtlustest teada andes. Siinkohal tasub üle korrata inspektsiooni valvenumber 1313, kuhu võib ööpäevaringselt helistada mistahes keskkonnareostuse ja keskkonnaalase õigusrikkumise kahtluse korral.

Tavaskeemiks on metsavarguse puhul ülestöötatud materjali äravedu teepervelt, ent leidub ka neid, kes ei pea paljuks töömehed palgata, metsatehnikaga sobivale langile sõita ning raietöö algusest lõpuni ise ära teha.

“10 tihumeetrit paari tunniga,” annab Elor Ilmet aimu“välktöö” ulatusest. “Kunagi oli kombeks ka see, et langetati paremad puud otse tee äärest, korjati kokku ja viidi ära.”

Eelistatakse kuiva küttepuud

Riigimetsast toime pandud varguste puhul jagunesid proportsioonid 2010. aastal selliselt: 2000 tm metsamaterjali veeti ära teepervelt ning ebaseaduslikku raiet tehti 1700 tm kasvavale metsale.

“Palki võetakse varasemast harvem, rohkem kuiva küttepuud,” iseloomustab RMK metsaülem kurikaelte tänaseid vajadusi.

Metsavarguste avastamine nõuab tõsist tööd, ent aasta-aastalt on olukord Alar Soo sõnul paremaks muutunud. Markantsematest lugudest meenub meestele olukord, kus metsavargad end inspektoritele vahele jäädes “kõigest jõhvikalisteks” tituleerisid. Paraku pidid jõhvikasõbrad siiski aru andma ka kogutud “kõrvalsaadustest”. Karistused metsavarguse eest algavad rahatrahvist ning lõppevad vabadusekaotusega.