Paat, mis randa jõudis, sai metsikut meest täis. Risti üle Eru lahe sõudnud ja jõudnud mees oli jõudnud kohale sinna, kus ei ühtegi maja ega lautrisadamat rannas ei ole.
- Marek Vahula lood
- 27. oktoober 2022
Metsik maa võis olla seal ranna taga metsas ja metsik mees võttis end riidest lahti, sest ühtegi teist metsikut kuju polnud silmapiiril.
Mets, mis rannajoont piiras, oli vana ja aastaid näinud männik ja mees, kes rannajoont üksi väisas, oli metsikut mina täis. Just seda, mida ta ikka aeg-ajalt inimtühjadelt kõnnumaadelt sisemaal taga on otsinud.
Nüüd leidis ta selle metsiku paiga, kus üksindus teda enda omaks soovib võtta ja millega tema metsik hing nõus on. Seda siiski ainult siin, kus ta praegu on.
Metsikus rannas ei saanud tema üksindus otsa ja seda ta sooviski.
Esimest korda Käsmu poolsaare läänekaldale jõudes lubasin, et tulen siia peagi tagasi. Ja aeg-ajalt ma sinna oma paadiga jõudsingi, sest üks suur metsik mina mind ikka üles otsib, et kõige paremini teeb ta seda põhjaranniku kõige metsikumas paigas - Eru lahe idaservas.
Ennast alasti ja üksinda leidsin ma end just seal sageli. Siis kui inimmaailmast villand sai ja kui metsik rand eemalt Kasispea paadisadamast kutsuma hakkas enda poole. Ta kutsus ja kutsub mind sinna, kus üks metsik mees üksindusest puhastub ja siis sealt inimmerre linnatänavaile tagasi pöördub.
Käsmu poolsaare läänekallas, 1992-2003.
Loe loodusemees Marek Vahula lugusid Bioneerist!
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
