Eesti aladel on metssigade arvukus möödunud sajanditel tugevasti kõikunud, kuid viimastel aastakümnetel on asurkond stabiliseerunud. Metssead elavad karjaviisiliselt, kuldid liituvad karjaga ainult sigimisperioodil, mis kestab novembrist jaanuarini.

Kultide vahel toimub äge võitlus, võitja viljastab kõik karja emised. Suguküpsus saabub varakult, heades tingimustes võidakse viljastada ka põrsaid. Põrsad sünnivad märtsist maini. Sügisel moodustavad põrsad üle 50% asurkonnast. Täiskasvanud isendid kaaluvad kaugelt üle 100 kilogrammi, põrsad kaaluvad kuni 40 kilogrammi. Metssigade looduslik põhivaenlane on hunt. Metssigade lisasöötmine toimub aastaringselt.

Metsseale, välja arvatud põrsastega emistele, võib pidada varitsus- või hiilimisjahti aastaringselt ning ajujahti ja jahti jahikoeraga (välja arvatud hagijaga) 01. oktoobrist 28. veebruarini. Põrsastega emistele võib pidada varitsus-, hiilimis- või ajujahti ja jahti jahikoeraga (välja arvatud hagijaga) 01. oktoobrist kuni 31. jaanuarini.

Metsseajahi parim aeg on lumine periood, millal metsigade asukohta saab määrata jälgede järgi. Samuti on lumise aja täiskuuvalgus sobiv varitsusjahiks kõrgistmelt. RMK jahimajandites kütitakse kuni pooled metssigadest jaanuaris-veebruaris, mil peetakse aju- ja varitsusjahti.

RMK jahimajandites loendati 2004. a üle 2000 metssea, jahihooajal kütitakse kuni 900 metssiga, millest täiskasvanud metssead moodustavad alla 20%. Medaliväärsed trofeed on ca 10% täiskasvanud kultidest. Medaliväärsete trofeede alumiste kihvade pikkus algab ca 20 sentimeetrist. Pronksmedal 110 kuni 114,99 CIC-palli, hõbe 115 kuni 119,99, kuld 120 või rohkem CIC-palli. Kõige rohkem kütitakse metssigu Mahtra, Nõva-Kullamaa ja Kilingi-Nõmme jahimajandites.

Allikas: RMK

Foto: Frank Vincentz wikipedia

Sarnased artiklid