Kas te teate, mis saab kokku kogutud materjalidest pärast prügi sortimist? Kui ei tea, siis on järgnev info just teile! 

Keskkonnaministeeriumi hinnangul tekib Eestis elaniku kohta umbes 311 kilogrammi ehk veidi alla nelja 800-liitrist konteineritäit olmejäätmeid. 25-30 protsenti olmejäätmete kogumassist ja mahuliselt isegi kuni 60 protsenti moodustavad pakendijäätmed. Eestis kokku tekib ca 200 000 tonni pakendijäätmeid aastas. Kui see kõik ladestada prügilatesse, kataks see 10 meetri kõrguse kihina 1,5 hektarit maad ehk moodustuks kolmekordse maja kõrgune, kahe ja poole jalgpalli väljaku suurune kokku pressitud pakendijäätmete kuhi.

Pakendite tagastamine vastavasse konteinerisse või kauplusse on tasuta. Pakendite ära viskamisel koos olmejäätmetega tuleb maksta prügi äraveo ja ladestamise eest. Olmejäätmetega koos ära visatud pakendit ei saa enam taaskasutada. Seda ei sordi hiljem keegi. Paljude joogipakendite eest olete joogi ostmisel tasunud tagatisraha ehk panti (10 senti). Selle saab tagasi, kui viite pudelid või purgid taaraautomaati.

Mida tehakse klaasiga?

• Tänapäeval on klaastaara kokkuostude asemel taaraautomaadid, kuhu viiakse pandimärgisega pakendid. Riba pandipakendil peab olema loetav, muidu aparaat seda ära ei tunne. Pandimärgita klaas pannakse taaraklaasi või segapakendi konteinerisse. Kui klaasikonteinerit ei ole, tuleb taara panna segapakendi konteinerisse. Loputatud klaastaaralt tuleb eemadada korgid ja foolium, sildid võivad jääda. Lehtklaasi kogutakse jäätmejaamades. Kristall tuleb visata segaolmejäätmetesse, sest nende jäätmete maht on väike ja neid eraldi ei koguta.
• Klaas sorteeritakse vastavalt värvile, peenestatakse klaasipuruks ja sulatatakse koos klaasiliiva, sooda ja muude ainetega uueks materjaliks. Sulaklaasi tilkadest vormitakse uued klaasasjad, mis lähevad pärast töötlemist lõõmutusahju, kus neid kuumutatakse ja järk-järgult maha jahutatakse. Sedasi tugevdatakse klaasi ja eemaldatakse sellesse kogunenud pinged. 100 kg klaasist saab valmistada ligi 200 klaaspudelit või –purki.
• Klaaspudeli lagunemisaeg on selgusetu, kuna nii pikka aega pole keegi seda protsessi jälginud.

Mida tehakse metallpakenditega?

• Alumiiniumpakendid saadetakse sulatusahjudesse.
• Alumiiniumkangist valmistatakse alumiiniumleht, millest vormitakse uued purgid. 
• 1,5 miljonist sulatatud plakkpurgist vormitakse 27 tonni kaaluvad ja 10 meetrit pikad kangid. 
• Vanast plekkpurgist uue valmistamine võtab tavaliselt aega 60 päeva. 
• Viies ühe alumiiniumist plekkpurgi taaskasutusse säästad 3 tunni töötava arvuti jagu elektrit.
• Joogipurkide materjalist saab valmistada ka muud kui uut joogitaarat. Seda saab kasutada näiteks autoosade ja külmkappide tootmiseks.
• Kas teadsite, et ühe uue alumiiniumpurgi tootmine võrdub kahekümne taaskasutatud materjalist purgi tootmisega.
• Plekkpurk laguneb looduses 200-500 aastat. 
• Teraspakendid saadetakse sulatusahjudesse.
• Viies seitse konservipurki jäätmekonteinerisse, säästate ööpäeva jagu põlenud lambipirni jagu elektrit.

Mida tehakse tetrapakkidega?

• Tetrapakke kogutakse segapakendikonteineritesse.
• Tetrapakkidest saab teha joonlaudu, koolimööblit, diplomaatkohvreid jms põnevat.
• Vanu tetrapakke kasutatakse kipsplaatide valmistamisel.
• Vanadest tetrapakkidest saab teha erilist kartongpaberit.

Mida tehakse plastpakendiga?

• Kui plast satub veekogudesse, siis see laguneb väikesteks osakesteks ja loomad söövad seda sisse. Plast heljum koguneb mereloomadele makku ja nad võivad nälga surra. 
• Plastid eraldavad lagunedes aineid, mis on ohtlikud nii inimestele kui loomadele. 
• Sõltuvalt keskkonnamõjudele vastupidavusest on olemas kolm peamist polümeeride klassi: tavalised plastid, osaliselt bioloogiliselt lagunevad plastid ja bioplastid.
• Tavalised plastid on bioloogilise lagunemise suhtes püsivad. Mikroorganismid ei suuda neist toituda (PE, PP, PET, PS, PVC jmt).
• Osaliselt bioloogiliselt lagunevatele plastidele lisatakse looduslikke materjale (tärklis, tselluloos jms), mida mikroorganismid on võimelised kasutama. Plast laguneb väikesteks osadeks, kui jääb sellegipoolest alles. Toimub eseme näiv kadumine. 
• Bioplastidest on organismid võimelised toituma ja neist jääb järgi süsihappegaas ja vesi. Biolagunevaid plaste võivad mõjutada bakterid, seened, vetikad. Plastid võivad olla õhu, osooni või päikese mõjul lagunevad, seega kompostitavad, kuid väikesed osad jäävad ikkagi pikaks ajaks alles. 
• Plaste eristatakse keemilise koostise, mitte välimuse järgi. 
• Erinevad plastid kokku ei sobi, mistõttu peab plaste väga täpselt järelsortima. Enamasti sorditakse tooteid, mis on tähistatud märgistega (nt pakendid). 
• Termoplaste (PET, PE, PP, PS, PVC) saab korduvalt üles sulatada. Need moodustavad laiatarbe plastidest 80-90%. 
• Termoaktiivplaste (UP, EP, PA) üles sulatada ei saa.
• Kõikide plastide põletamine kodustes tingimustes on ohtlik, sest nad võivad eritada mürke. 
• Plastpakendid, millel pole pandimärgist sobivad segapakendite konteinerisse. 
• Plastpudelid sorditakse läbipaistvateks ja värvilisteks. Seejärel plast helvestatakse ja granuleeritakse. 
• Plast tuleb kõigepealt puhastada ja sorteerida, sest plastikul on palju liike.
• Plastist tehakse helbeid, millest omakorda saab teha mööblit, tekkide  ja patjade täitematerjali (vatiini), fliise, sukkpükse, kaablimaterjali, uusi pudeleid jms.
• Seitsmest plastpudelist saab ühe T-särgi jagu fliisi.
• Vanast kilest saab uuesti kilet teha, kemikaale toota või ehitusdetaile valmistada.
• 1 tonn kilet võrdub 55 000 kilekotiga.
• 1 kilo taaskasutatud plastpakendeid säästab 1 kilo kütteõli jagu energiat.
• Plastpudel laguneb looduses õhuga kokkupuutes 50-80 aastat, maa sisse maetuna 500-1000 aastat. 
• Kas teadsite, et sobimatute plastide põletamine koduses ahjus võib rikkuda küttekolde jäädavalt.
• Plastjäätmeid kasutatakse ehitusdetailides, , ehitusmaterjalides (nt katusekivid), mööblitööstuses, kanalisatsioonitorude tootmises, riideesemete valmistamises.

Mida tehakse papi ja paberiga?

• Vanapaber (makulatuur) on kasulik sortida juba tekkekohas. 
• Papi ja paberi konteinerisse sobib puhas, määrdumata ja kuiv materjal. 
• Papi ja paberi hulgas ei või olla kilet. Võivad olla kileaknaga ümbrikud või kleeplintidega pappkastid. 
• Pappkastid tuleb enne konteinerisse panemist lahti võtta, kokku suruda või tükkideks rebida, et need pärast vähem ruumi võtaksid. 
• varem võtsid paberivabrikud vastu ka puuvillast kaltsu, aga enam seda ei tehta, sest enamus puuvillaseid kangaid sisaldab ka sünteetilisi kiudusid. Seetõttu tuleb puuvillased riided panna olmeprügisse, kui neile pole leitud muud rakendust. Kaltse ei tohi kodus põletada, sest neist võib põledes eralduda mürgiseid gaase. 
• Paberi- ja papi konteinerisse ei sobi kilest kommipaberid, foolium, kopeerpaber, kiletatud paber ja papp, piimapakid, kiletatud raamatukaaned, munakarbid ja märg ning määrdunud materjal.
• Munakarbid sobivad biojäätmetesse, komposti või ahju, kuna need on tehtud vanapaberist, mille tselluloosikiud on kulunud liiga lühikeseks. Munakarpe ei saa ümber töödelda. 
• Iga tonn ümbertöödeldud paberit säästab 17 puud, 30m3 vett ja keskmise eramaja aastase kulu jagu elektrit.
• Ümbertöödeldud paberist saab teha uusi pabertooteid alates wc paberist kuni pakkepaberi, vihikute ja ajalehtedeni.
• Vanapaberist saab teha soojustus- ja isolatsioonimaterjale.

Kasutatud materjal

• Rohelise punkti sorteerimisjuhend pakendijäätmetele (paberkandjal)
• Keskkonnaministeerium "Pakendid"
• Keppart, V. "Keskkonnakaitse. Jäätmekäitlus." Kirjastus Argo
• Korraldatud jäätmeveo info tallinlastele (paberkandjal)
• Keskkonnaministeerium "Klaas"

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta