Kliimamuutuste mõju maantetranspordile - teedevõrgule ja autodele on suur ja tõrked transpordisüsteemis mõjutavad omakorda pea kõiki teisi eluvaldkondi. Peamised kliimaga seotud tegurid, mis teedevõrku mõjutavad on: sademed, vooluvesi, jäätumine, kuumus, mereveetaseme tõus ja tuul (1).
Kliimamuutuste mõju maantetranspordile - teedevõrgule ja autodele on suur ja tõrked transpordisüsteemis mõjutavad omakorda pea kõiki teisi eluvaldkondi. Peamised kliimaga seotud tegurid, mis teedevõrku mõjutavad on: sademed, vooluvesi, jäätumine, kuumus, mereveetaseme tõus ja tuul (1).
- Kliima
- Maret Kuresoo, Eestimaa Looduse Fond / kliimamuutused.ee
- 2. oktoober 2016
Suured sademed ja uputused
Enim tuleb arvestada suurtest vihmasadudest tulenevate kahjudega: suurenev sademete ning vooluvete hulk toob kaasa üleujutused, teede minema uhtumise, sildade kahjustumise ning suurendab maalihete, teepõhja äravajumise ja erosiooni ohtu (1).
Ülal pildil oleva suure saju ajal jäi Tallinna sademeveevõrk vee ärajuhtimisega hätta. Tallinna Kommunaalamet koostöös Tallinna Vee ning Tallinna Vee-ettevõtjate Järelevalve Sihtasutusega on koostamas analüüsi sademeveevõrgu võimekusele ning kaardistamas asukohti, kus oli puudujääke sademevee ärajuhtimisega (2). Loe lähemalt, kuidas Tallinn üleujutustega võitleb.
Pärnus on tõusev merevesi mitmeid aastaid rannaäärseid alasid uputanud. Viktor Saaremets, Lääne päästekeskuse kriisibüroo juhataja: "Möödunud aasta sügistalvel (2015) möllanud torm tõi Pärnus taas vee tänavaile. Üleujutatud tänavatele paigaldati keelumärgid ja keelitati inimesi mitte minema tormi uudistama. Tulemuseks oli nii tihe liiklus üleujutatud tänavatel, millist ei näe Pärnus isegi suvel. Tänava algusesse paigaldatud keelumärki ei peetud millekski – kümnest autost kaheksa sõitis sellest peatumata mööda, et mitte öelda läbi. Sellel hetkel ei huvitanud inimesi ei nende enda ega vara turvalisus. Mida merevesi teeb autoga, peaks iga juht ise teadma." (3).
Üleujutustes saadud veekahjustused võivad autodel probleeme tekitada aastaid hiljemgi.
Jäitepäevad talvel
Prognooside järgi kasvab edaspidi jäitepäevade arv ja sellega tuleb nii autojuhtidel kui teede hooldajatel arvestada. Lumeta ja vihmane tali toob kaasa pideva jäätõrje ja soolamise. Maanteeameti kinnitusel aitavad nullilähedane temperatuur ja pidev soolamine teedelagunemisele väga palju kaasa (5).
Eriti saavad soolamise tõttu kannatada betoonist, paekivist, silikaat- ja savitellisest teerajatised - viaduktid, sillad ja tunnelid, kui boorsesse pinda või pragudesse sattunud sool pinda lõhub. Muidugi roostetavad rauast teeäärsed (ja pealsed) objektid ja oma osa soolaveest saavad ka teeäärsed hooned. Teisalt on märjale teele tekkinud jäide liiklejatele väga ohtlik, 2016 aasta talvel sattus õnnetusse 2 öist bussi ja Maanteeamet suurendas peale seda öise teehoolduse sagedust (7).
Jäätõrjel kasutatavad ained satuvad teelt edasi loodusesse saastavad loodust, näiteks soolajäätõrje toob kaasa naatriumi ja kloriidide saaste (6).
Milline on transpordi osa kliimamuutustes?
- Globaalsetest kasvuhoonegaaside heitmetest on ca 30% pärit transpordist, transport on ka peamine valdkond, kus kasvuhoonegaaside kogused pidevalt kasvavad.
- Eestis on transport energeetika kõrval oluline kasvuhoonegaaside tootja.
Kuidas me Eestis reisime ja kaupu veame?
- Eestis liigub enamus kaupu ja inimesi mööda maanteid
- Eesti transpordi keskkonnamõjud kasvavad (joonisel Eesti kasvuhoonegaaside heide transpordiliikide kaupa 1990-2013. (10)
- Autotranspordi osakaal Eestis suureneb
- Eesti sõidukipark on ebaökonoomne.
Me sõidame väga reostavate autodega:
2014. aastal oli EL keskmise uue sõiduauto süsihappegaasi heitkogus 123 grammi kilomeetri kohta, Eestis oli samal aastal CO2 heitkogus 140 grammi kilomeetri kohta - tulemus, mis on EL kõige ebaökonoomsem. (8)
Eestis oli keskmise uue sõiduauto CO2 heide 1990 aastal 206 g/km, 2008 aastal 199 g/km, 2011 aastal 157 g/km ja 2014 oli näitaja 140. (9)
Ökonoomsemate (A-, B- ja C-energiaklass) autode osakaal on Eestis küll aasta-aastalt kasvamas, kuid samas on Eestis ebaökonoomsete autode osakaal väga suur – üle 51% uutest autodest jäävad E-G energiaklassidesse. (9)
Auto energiamärgis annab ostjale infot auto kütusekulu ja süsihappegaasi heitekoguse kohta ning jagab autod, sarnaselt lambipirnidele, erinevatesse klassidesse. Uutel autodel kohustuslik, kasutatud autodel soovitatav.
Kuidas ühendada igapäevane elu ja kliimasõbralik transport?
Nõuanne on tegelikult lihtne - jäta auto võtmed koos autoga koju ja uuri, kuidas on võimalik linnadžunglis või maaavarustel ilma autota liigelda - alguses kasvõi mõnel päeval nädalas. Kui ühistransport või rattateed ei toeta Su käike, siis haara härjal sarvist, uuri kohalikust omavalitusest, mida nad plaanivad, et asju paremaks muuta.
Ratas, buss ja rong
- sõida rattaga, nõua head rattateed ja rattateede eelisarendamist!
- sõida ühistranspordiga ja taha, et kohalik transpordikorraldus oleks taseme!
- uuri, kas Sinu buss juba sõidab kohaliku biokütusega? Aga miks mitte?
Vähem autot!
- plaani oma päevi nii, et sa ei peaks igal päeval autot kasutama.
- kui võimalik, plaani kogu oma elu nii, et saaksid igapäevaselt ilma autota hakkama
- vali ökonoomne auto ja nõua riigilt seda toetavat maksupoliitikat
- vaata, kas riigi esindajad on selles osas eeskujuks?
Vaadates kogu Euroopa transpordist lähtuvate kasvuhoonegaaside jaotust, selgub et sõiduautod eraldavad suisa 43,2 protsenti kogu transpordi gaasidest:
Joonis: Siim Soasepp, Eesti elanike hoiakud CO2-põhise automaksu suhtes ja sellega seotud tegurid, Bakalaureusetöö, Tartu Ülikool
1. Teekaart riikliku kliimamuutuste mõjuga kohanemise strateegia koostamiseks
2 www.delfi.ee/news/paevauudised
4. K. Kirsimaa (2015), Kliimamuutustega kaasnevad ohud ning võimalused transpordisektoris, Teeleht nr 82
6. Loomad ja liiklus Eestis, 2010, www.mnt.ee
8. Eestis ostetud autod on kõige rohkem saastavad Euroopas, uudised.err.ee
9. Transpordi arengukava 2014-2020
10. Andre Tammik, Kasvuhoonegaasidega seonduvastaruandlusest Eestis, Keskkonnauuringute keskus, TEUK XVII ettekanne 2015
Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 www.envir.ee
EL üleminek madala süsinikuheitega majandusele: Euroopa Komisjoni Jagatud kohustuse määruse eelnõu, Keskkonnaministeerium
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
