Talv on tulekul ja seega on paras aeg mõelda, kuidas kodu talveks soojaks saada ja seda sooja ka hoida. Tavaline on, et Eesti kliimas peame arvestama küllaltki suurte kuludega kütmiseks. See ei ole löök mitte ainult meie rahakotile, vaid ka kliimale. Seega tuleb nii endale kui kliimale kasuks oma maja võimalikult hea soojustamine.
Lisaks tasub tähele panna, et küttesüsteem oleks võimalikult keskkonnasõbralik. Tihti on taastuvenergiaga kütmine ka soodsam, kui fossiilkütuste kasutamine. 2016. aasta sügisel on jätkuvalt avatud Kredex'i taotlusvoor väikeelamute küttesüsteemide uuendamiseks. Selle abiga saab olulise osa investeeringust katta, et vahetada välja näiteks oma vana õlikatel uue taastuvenergia süsteemi vastu.(2)
Hästi soojustatud maja
Miks on parempoolne maja sinine ning vasakpoolne kollane ja punane?
Energiatõhus hoone hoiab palju kokku küttekuludelt, kuid lisaks on see palju rohkemat. Hästi ehitatud energiatõhus hoone on mugav ka inimesele. Suvel peab see hoone hoidma lisaks tõhusalt jahedat temperatuuri ning aastaringselt tagama värske õhu ja piisava niiskustaseme, samuti head valgusolud.
Alates 2020. aastast peavad kõik uued hooned Euroopa Liidus olema liginullenergiahooned. See on hoone, mille energiatõhusus on väga kõrge. Vähene energia, mida vajatakse, peaks suurel määral pärinema taastuvenergiast, mis muuhulgas võiks olla kohapeal või lähiümbruses toodetud.(3)
Uute hoonete osakaal pole võrreldav juba olemasolevate hoonetega. Selleks, et saavutada üleüldine energiatõhusus, on vaja vanu maju renoveerida. Vanade majade renoveerimine on aga tihti suur väljakutse. Kuigi soojustamine aitab säästa energiat kuni 50% võrra ning üldiselt paranevad ka elutingimused, siis korteri ja maja omanikud peaksid tegema suure alginvesteeringu ja puudub motivatsioon riskida.
Seetõttu püüab riik selliseid algatusi toetada. Hektel on kortermajade rekonstrueerimiseks võimalik toetust saada Kredexilt. Soojustamisel tuleb kindlasti enne tellida usaldusväärne energiaaudit, millega hinnatakse maja seisukorda energiaefektiivsuse seisukohast. See on vajalik maja soojustamise planeerimiseks ja hea lõpptulemuse saavutamiseks.
Passiivne küte ja jahutus
Selle asemel, et kasutada palaval suvepäeval konditsioneeri ja külmal talvel üleliia kütta, tasub maja nutikalt planeerida. Ka olemasolevale majale saab lisada näiteks päikesevarjud, et kuuma suvepäikest vähendada.
Passiivne küte (päikesekiirgusest tulenev) on hästi soojustatud majade puhul väga oluline energiaallikas. Sellega võib vähendada vajaminevat soojushulka 25-75%.(4) Oluline on ka ehituses kasutatav materjal – sisesein ja põrand peaksid olema hästi soojust salvestavast materjalist nagu maakivi, savi vm. Siis salvestub päikeseenergia päeval ning kiirgub sealt soojusena pikema aja jooksul ruumi tagasi. Peale selle annab madalenergiamajas märkimisväärse hulga vajaminevast soojusest ka inimkehade soojus ning elektriseadmete töötamine.
Passiivne jahutamine on oluline soojal ajal. Hoonete jahutamiseks konditsioneeri abil kulub asjatut energiat. Selleks, et energiakulu vähendada on hea mõte panna akendele ette päikesekaitse, mis takistab otsekiirguse jõudmist tuppa. Päikesekaitseks võib olla liigutatav vari või ka katuseserv, mis ulatub piisavalt ettepoole, et suvel kõrgelt käiva päikese kiirgust takistada. Katus peab aga olema projekteeritud nii, et see ei takistaks madalalt käiva päikesega talvist kiirgust, mil soojusenergiat on tarvis.
Keskkonnasõbralik küttesüsteem
Isegi, kui tegu on väga energiatõhusa majaga vajame Eesti kliimas talvisel perioodil küttesüsteemi. Milline küttesüsteem valida? Kuidas parandada olemasoleva süsteemi kliimasõbralikkust? Allpool leiad sissejuhatava info ja edasi tasub juba ise uurida. Keskkonnasõbralike küttesüsteemide pakkujaid on Eesti turul aina rohkem.
Alustuseks tasub endale selgeks teha mõiste energiakandja kaalumistegur. See võtab arvesse energia tootmiseks vajaliku primaarenergia kasutust ja selle keskkonnamõju. Mida väiksem number, seda keskkonnasõbralikuma valikuga on tegemist. Elektrikütte puhul on kaalumistegur 2,0, tahkete ja vedelate fossiilkütuste, maagaasi ja turba puhul on see 1,0, kaugkütte kaalumistegur on 0,9 ja puidu baasil biokütustel 0,75.
Kliimasõbralikud ei ole fossiilkütustel põhinevad küttesüsteemid ja need tasub välja vahetada. Praegu pakub selle tegemiseks toetust Kredex.
Elektriradiaator. Kliima ja keskkonna seisukohast tasub vältida elektrikütet, kuna see on ebaefektiivne ja elektritootmise keskkonnamõju põlevkivist väga suur. Lisaks on see ka väga kulukas. Kui siiski ei ole võimalik küttesüsteemi ümber vahetada, tasub kindlasti vormistada endale rohelise elektri pakett, et mitte kütta oma kodu saastava põlevkivienergiaga. Lisaks tasub soojustada oma kodu hästi, et vähendada elektrikasutust. Loe täpsemalt rohelisest elektrist.
Õhksoojuspump. Õhksoojuspump kasutab samuti elektrit, kuid on säästlikum, kui elektriradiaator. Sellega võib hoida elektrit kokku kuni 50%. Soojuspumba tööpõhimõte on sama mis külmkapil, kuid vastupidine. Õhksoojuspumpadega on võimalik ka hoonet jahutada. Loe, kuidas soojuspumbad töötavad siit.
On olemas õhk-õhk ja õhk-vesi tüüpi süsteeme. Õhk-õhk süsteemi puhul võtab seade väljast külma õhku ja soojusvahetuse abil soojendatud õhk liigub tuppa. Õhk-vesi süsteem on efektiivsem ning seda saab kasutada ka suuremate pindade puhul. Sellega köetakse maja soojendatud veega ning lisaks saab sooja tarbevett.
Need süsteemid on kergesti ehitatavad elektriradiaatorite asemele. Seda tasuks teha, kui muud küttealternatiivid ei ole võimalikud. Soojendatakse siiski õhku õuest, mis on talvel väga külm ja seetõttu on elektrikulu ning seega ka keskkonnamõju ikkagi suur. Soojuspumpa kasutades tarbi rohelist elektrit!
Erinevad viisid maakütte paigaldamiseks. Joonis: CC litsents: goo.gl/wF0ZX1
Kuigi alginvesteering on üsnagi suur, tasub see suurema maja kütmise puhul ennast ära. Maasoojuspumba kasutamisel tasub eelistada radiaatorite asemel põrandakütet, kuna see jaotab soojuse ruumis ühtlasemalt. Selleks paigaldatakse põranda alla toru, milles liigub soojuskandja ja soojendab põrandat ning selle kohal asuvat õhku. Maasoojuspumbaga võivad küttekulud väheneda kuni 80%, kuid osaliselt tuleb kasutada elektrit pumba töös hoidmiseks. (5) Selleks, et olla kliimasõbralik, peaks tarbitav elekter olema roheline.
Ahi. Puiduküte on traditsiooniline kütteviis, mis pakub lisaks soojusele ka mõnusat elamust. Samas tuleb arvestada igapäevase ajakuluga, et tuba soojana hoida. Uue ahju ehitamisel tasub valida keskkonnasõbralik küttekolle ja kaaluda toorsavitelliste kasutamist, mis on küll veidi kallimad, kuid parema soojussalvestusega.
Toorsavitellised on kliimasõbralikud - ühe põletamata tellistest ploki valmistamine tarbib vaid 1% energiat sellest, mis kulub ühe põletatud tellise tootmiseks. Tootmisprotsess on väga madala CO2 emissiooniga ning väga energiasäästlik.(6) Puidu varumisel tasub jälgida, et see oleks säästlikult majandatud metsast ning kuiv, et tagada võimalikult efektiivne puidu kasutamine.
Foto: CC litsents Christian Schnettelker, http://www.manoftaste.de/
Kaugküte. Kaugküte on asustatud piirkonnas mugav valik. Soojus saadakse katlamajas ning jaotatakse ühise soojusvõrgu kaudu elamute vahel. Elamutes juhitakse katlamajas soojaks köetud vesi radiaatoritesse. Vee soojendamiseks on võimalik kasutada kohalikke ja keskkonnasõbralikke biokütuseid (hakkepuitu, puidujäätmeid jms). Samas on katlamajades levinud ka fossiilkütuste kasutamine (nt gaas ja küttemasuut), mis ei ole keskkonnasõbralik.
Enne kaugküttega liitumist tasub kindlasti uurida, millist küttesüsteemi katlamaja kasutab. Kaugküte on küll mugav, kuid soojusenergia transpordil tuleb arvestada ka soojuskadudega torustikes. Kui kodus on juba kaugküte olemas ning valikuvõimalust fossiilkütustest loobumiseks ei ole, siis võiks panustada maja soojustamisele, et energiakasutus oleks võimalikult väike. Korterisse tasub paigaldada termostaatventiilid, et reguleerida oma soojusenergiakasutust vastavalt vajadusele.
Päikeseenergia. Talvisel ajal on päikest vähe ja seetõttu ainult päikeseenergiaga maja kütta ei ole võimalik. Samas saab seda kasutada lisaküttena (sooja veega kütmine) ja soojendada omale tarbevett suure osa aastast (veebruar-oktoober). Huvitav on teada, et kui maja on väga hästi soojustatud, siis kulubki 50-80% kodus vajaminevast soojusenergiast sooja vee saamiseks. Päikesekollektoritest on mõistlikum vaakumkollektor. Lameda kollektori ruutmeetri hind on küll odavam, kuid vaakumtorudega paneelid on lamedatest võimsamad ning töötavad ka 30 miinuskraadiga, mis sobib Eesti kliimatingimustesse paremini.
Kliimamuutuste teemalisi uudiseid ja artikleid leiab Eestimaa Looduse Fondi teavituslehelt www.kliimamutused.ee ja Facebook/kliimamuutused.ee. Kliimamuutuste teavitust toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Viited:
1 Mauring, T., Hallik, J., Siiner, A., Valge, M. 2009. Passivmajatehnoloogia. Kvaliteedi tagamine kõrge energiatõhususega hoone ehitamisel. PassiveHouse OÜ, Tartu Ülikooli spin-off. Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu.
2 Riik annab müüdud CO2 kvootide rahast SA Kredex kaudu toetusi mitmete kliimasõbralike lahenduste tarbeks. Seni on näiteks toetatud elektriautode ostmist, päikesepaneelide paigaldamist, kortermajade soojustamist.
3 DIRECTIVE 2010/31/EU OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AND OF THE COUNCIL of 19 May 2010 on the energy performance of buildings http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:L:2010:153:0013:0035:EN:PDF;
4 Whole Building Design Guide homepage. http://www.wbdg.org/resources/psheating.php
5 Eesti Soojuspumbaliit. Maasoojuspump. http://www.soojuspumbaliit.ee/Maasoojuspump
6 http://saviukumaja.ee/materjalid/savi/savitellised
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
