Mis on öko?

Paljud kodurajajad-, remontijad- ja vajajad on kindlasti mõelnud, et milline see tervislik ja säästlik ning hea kliimaga korter või maja küll olema peaks. Viimastel aegadel räägitakse palju nii ehituse, sisustuse kui laiemalt elustiili kontekstis mõistest öko. Mis see öko siis õieti on? Selle küsimuse aitab lahti mõtestada arhitekt Aale-Triinu Sonn.

Mõitse "öko" tuleb kahest sõnast- ökonoomne ja ökoloogiline.

Ökonoomne tähendab seda, et on hästi majanduslikult läbi mõeldud. Vahel tunduvad kiired otsused esmapilgul odavad ja lihtsad, aga targem on ikkagi teadlikud otsused teha, sest need on pikas perspektiivis tihtipeale kasulikumad. Mis meie elukeskkonda puutub, siis võiks vaadata, et kõik oleks kooskõlas. Näiteks, tuleb vaadata alates ehitusest ja haldusest ning lõpetades sellega, et kui kunagi tahame maja lammutada, siis kui kulukaks see osutub. Põhumaja seinamaterjali saab näiteks põllule laotada.

Ökoloogiline tähendab seda osa, mis käsitleb ökosüsteemi, kogu olemasolevat loodust. Kuidas kõigega kooskõlas elada. Ökomaja peaks olema kooskõlas looduskeskkonnaga, aga ka ümbritseva arhitektuurse keskkonnaga.

Selleks sobib kasutada looduslikke materjale, sest need on juba osa loodusest. Loodusliku ja tervisliku vahele võib tihti ka võrdusmärgi tõmmata. Näiteks looduskivi on tänuväärne materjal, mida on ehituses kasutatud juba aastatuhandeid. Samuti puit ja savi. Meie keha on ju osa loodusest, seega kõik materjalid, mis on loodusest, sobivad meid ümbritsema. Need materjalid aga, mida inimene on väga palju sünteesinud, kus algne struktuur on palju muutunud, eraldavad sisemise ruumi välisest ruumist. Näiteks raudbetooni sisse pannakse kiirgusohtlikud esemed, sest betoon ei lase kiirgust läbi. See näide on halva kiirguse puhul, kuid tegelikult ei lase raudbetoon läbi ka head kiirgust ehk seda, mis on meile vajalik ja kasulik.

Selleks tuleks neis skafander-tüüpi majades luua hea sisekliima. Seda on aga keeruline saavutada. Aga mõningad nipid on. Võiks eelistada pabertapeeti või hoopis savikrohvi ja kaseiinvärvi ehk rahvakeeli kohupiimavärvi, samuti naturaalset puitu.

Üks lihtne, aga väga hea nipp, kuidas muuta kodu hubasemaks on see, et kui meil ikkagi on tarvis kasutada kipsplaati, siis vähemalt seintel ja lagedes teha täisnurga asemel väikese faasiga nurgad. See muudab valguse ja varju piirid mahedamaks. Täisnurga puhul on need teravad, aga terav tekitab inimeses stressi, sest looduses ei esine täisnurka. Teravat tajub inimese alateadvus ohtlikuna ja see on stressi tekitav.

Pehmemad jooned on loomulikumad. Proovige, ja tunnete, kuidas kodu muutub hubasemaks ja turvalisemaks.

Vaata uut sisustusajakirja Kodu24.ee.