Eesti Loomakaitse Selts (ELS) korraldab juba 17. aastat järjest kõige loomasõbralikuma ja loomavaenulikuma teo valimist. Hääletada saab terve oktoobrikuu jooksul.

“Üleskutse paneb rohkem märkama Eesti loomadega ja loomakaitsega seotud lugusid. Loodame, et see tõstab inimeste teadlikkust ja aitab ennetada loomade väärkohtlemist. Samuti peegeldab see kindlasti praegust loomapidamiskultuuri ja loomakaitse valdkonna taset,” kommenteerib ELS juhatuse liige Geit Karurahu.

Novembris kuulutame hääletuse tulemuste põhjal välja kaks kõige enam hääli saanud tegu: 2017. aasta kõige loomasõbralikuma ja -vaenulikuma teo.

Kõige loomavaenulikuma teo kandidaadid:

Talleggi säutsuvad prügikastid

Harjumaal Loo alevikus asuva Talleggi haudejaama kõrval seisvates prügikastides säutsusid augustis munakoorte ja surnud lindude vahel ka elusad tibud. Veterinaar- ja toiduamet (VTA) alustas väärteomenetlust ning viis haudejaamas läbi kohapealse kontrolli, kus tuvastas, et 20. augustil oli rikkis seade, millega tavapäraselt koorunud elujõuetuid tibusid võimalikult humaansel viisil hukatakse. Politsei alustas kriminaalmenetlust. Loomakaitseseaduse kohaselt on kuni ühepäevaste tibude hukkamine lubatud ning selleks võib kasutada ainult spetsiaalset töökorras seadet. Elusloomade prügina käitlemine näitab üles erilist hoolimatust ja põlgust elusolendite suhtes, samuti on prügikastidele ligipääs ka kõrvalistel isikutel.

Koera pussitamine/tapmine Narva-Jõesuus

Septembris teatati, et Narva-Jõesuus tapeti koer, 8-aastane samojeed Amadeus  (teda oli torgatud terava esemega). Teatajaks oli koera omanik, kelle sõnul loom hommikuse jalutuskäigu ajal vabaks pääses ja ära jooksis. Omanik leidis koera paar tundi hiljem Metsa tänaval surnuna. Politsei alustas juhtunu uurimiseks kriminaalmenetlust Karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb looma julma kohtlemist (Kars § 264 lg. 1 p. 3). Hetkel ei ole kedagi kahtlustatavana kinni peetud. 

Karusloomafarmide sulgemise ettepaneku tagasi lükkamine Riigikogus

Riigikogus hääletas mais menetlusest välja eelnõu, mis oleks ette näinud karusloomafarmide sulgemise kümne aasta jooksul. Eelnõu tagasilükkamise poolt hääletas esimesel lugemisel 49 riigikogu saadikut, seadusega edasiminekut toetas 24 saadikut, üks jäi erapooletuks ja 18 ei hääletanud. Eelnõu nägi ette keelata loomade pidamine üksnes või peamiselt karusnaha tootmise eesmärgil, samuti nende aretamine ja paljundamine üksnes või peamiselt karusnaha tootmise eesmärgil. Keeldu oleks kohaldatud loomapidajate suhtes alates 1. jaanuarist 2028.

 

Kõige loomasõbralikuma teo kandidaadid:

Riigikogu keelustas metsloomade kasutamise tsirkuses

Septembri lõpus läbis Riigikogus kolmanda lugemise eelnõu, mis keelustab metsloomade kasutamise tsirkustes. Eelnõu poolt hääletas 83 liiget. Eelnõuga täpsustatakse loomanäitusel, -võistlusel, -laadal, -oksjonil või loomade kokkutoomisega seotud muul avalikul üritusel loomade kasutamisega seotud sätteid. Sellistel üritustel lubatakse kasutada üksnes sellisesse liiki või alamliiki kuuluvat tehistingimustes sündinud looma, kelle liigiomased käitumisharjumused või eluviis seda võimaldavad ilma looma tervist kahjustamata. Loomakaitseorganisatsioonid on tegutsenud selle nimel üle kümne aasta.

Eesti Metsloomaühingu loomine

Eesti Metsloomaühingu loodi augustis 2017, et aidata linnakeskkonnas või looduses inimtegevuse tõttu hätta sattunud metsloomi. Eesmärgiks on loomade rehabilitatsioon ja taasvabastamine. Abivajavate või vigastatud metsloomade abistamisel tuginetakse teaduslikule teadmisele, veterinaaride ja valdkonna ekspertide arvamustele. Korraldatakse ühingu liikmetele koolitusi ja seminare, peetakse loenguid ning korraldatakse koolitusi laste- ja hariduasutustele. Algatatakse uuringuid nende tegevusele olulistel teemadel. Kogutakse andmeid metsloomade paiknemise, vigastuste põhjuste, haiguste, ravi jms kohta ning osaletakse asjakohastes uurimisprogrammides. Samuti tehakse koostööd teiste sarnase eesmärgiga rahvusvaheliste ühingutega.

Põieprobleemiga koera päästmine eutanaasiast Timmu Loomakliiniku arstide poolt

Aaron jõudis Timmu loomakliinikusse põie probleemiga – omaniku sõnul ta sirtsutas pidevalt tuppa. Röntgenpildilt selgus, et probleemi põhjus oli kinni jäänud põiekivi, mis tuli koera elu päästmiseks koheselt eemaldada. Kuna aga arst ei saanud garanteerida, et koer saab terveks, soovis omanik looma magama panna, tasus arve ning lahkus. Kliiniku töötajatel läks süda härdaks ja koerale sooviti anda veel rõõmu täis eluaastaid. Omanikult saadi luba koer enda vastutusele võtta ning talle tehti operatsioon, kastreeriti ja tehti hambad korda.  Kliiniku arsti sõnul oleks koerakese saatus aga hoopis kurvem olnud, kui arstile tulekuga oleks veel kauem oodatud. Koera põis oleks lihtsalt lõhkenud. Koer läks kliiniku töötajate hoole alt hoiukodusse, kus loomasõbrast neiu teda tagasi elule turgutas.  Uut omanikku otsiti läbi kliiniku Facebooki ning kuulutus levis kulutulena ja Aaronile tuli väga palju kodupakkumisi. Nüüdseks on koeral aga uus ja armastav omanik ning koer elab Pärnumaal, suure aiaga kodus, kus on tal seltsiks ka teinegi kutsu.

Jälgi hääletuse tulemust Eesti Loomakaitse Seltsi leheküljel

Sarnased artiklid