Üks mängiv hiireviu võib olla enamusele üllatuseks. Ehk esimesena meenub kõigile linnu märtsilõppude pulmamäng.
- Marek Vahula lood
- 16. märts 2021
Suve teise poole alguses võib metsas või metsaservas kuulda noorte viude hüüdmist kui nad isekeskis mängivad. Vanalinnud, kes kodunt ära on, et jahti pidada, mängivad oma argipäevast mängu, Noorpõlv on omapead kodus.
Kodune mäng mulle endale ei meenu pea mitte kunagi. Ehk mõni pallimäng või külamäng, aga oma õige mängulusti leidsin ma ikka mujalt kui oma maakodust.
Mängivale viupaarile külla sattusin esimest korda kaheteistkümnendas elukevades, kui oma elu teise viupesa avastasin. Nüüd ehk aastakümneid hiljem, olen mänginud sadu viumänge siin ja seal, kus viulapsed üksinda kodus on, nii nagu mina kunagi isegi.
Viukodude suur külaline olen siiamaani, sest üks omas kodus nägemata lapsepõlv mind viudele külla viib, kus me mängime seda kodumängu, kus noored viud igavusest mängivad ja minagi oma igavusest lahti saan.
1984...
Loe loodusemees Marek Vahula lugusid Bioneerist!
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
