Suvi koos oodatud suvepuhkustega on alanud. Paljudel puhkajatel tekib kihk reisida. Hing lihtsalt ihkab midagi võõramaist! Lihtsaim ja odavaim viis on võtta reisisihiks lõunanaabrite pealinn Riia. Et suures linnas mugavalt hakkama saada, tasub tunda linnaliiklust.

Kuidas Riiga saada?

Esmapilgul tundub kõige mugavam minna reisima isikliku autoga. Kuid autosõiduga käivad kaasas kulud kütusele ja parkimisele. Lisaks tuleb saada hakkama võõras linnas orienteerumisega. Liigne mure oma sõiduvahendi pärast võib vahva reisi sootuks rikkuda.

Riia bussijaam on suurlinna kohta ootamatult väike.

Märksa mugavam on Riiga minna reisibussiga. Mitu korda päevas kursseerivad moodsad ja mugavad bussid viivad reisihuvilisi pärale nelja ja poole tunniga.

Näiteks Lux Express bussides võivad reisijad end unustada internetti, lugeda tasuta ajalehti, juua sooje jooke, WC püsib ühiskondliku kontrolli korras  puhas ja sõidu taustaks mängib teleprogramm, mis pakub kolmes keeles ilmateadet, värskeid uudiseid ja muusikat.

Kui jälgida sooduspakkumisi, siis on sõitmine imekspandavalt odav.

Riia paistab silma mitmekülgsusega

Ligikaudu kolmesajal ruutkilomeetril laiuv Riia omab mitmekesist ühistranspordisüsteemi.

Nõukogude aja lõpuaastail loodeti, et Riia kasvab peatselt miljonilinnaks ning sinna rajatakse metroo. See unistus jäi paraku täitumata.

Elanikke oli Riias 1990. aastal ligikaudu 909 000, kuid 2011. aastaks oli see number enam kui 200 000 võrra vähenenud. Ehkki linlasi on nüüd vähem, püsib Riia samades mõõtmetes.

Linnaelanike vähenemine paistab välja ka linnapildist. Kesklinn on ilus ja glamuurne, kuid juba kilomeetri kaugusel südalinnast võib kohata tühjalt seisvaid maju. Laiadel liiklusmagistraalidel on autode jaoks ruumi. Arvukalt on parke ja haljasalasid - neid ei kiputa täis ehitama. Suisa kesklinna lähedal võib ennast tunda maal olevana. Riias on ruumi hingata.

Riias näeb moodsat arhitektuuri.

Kõrvuti moodsate ja kõrgete linnaosadega leiab ka vaikseid ja maalähedasi kante. Vaade Kipsala kaldapealsele.

Riiast leiab ka keskklassi rajoone.

Riia on ka tööstuslinn.

Riiast leiab ka vähem hoolitsetud elamuid.

Paljud Riia tänavad on kivisillutisega - osalt ajaloolise ilme säilitamiseks, osalt takistamaks arutut kihutamist. Peab mainima, et eestlaste oskused ja materjalid on naaberriigi pealinna tänavate sillutamisel mängus olnud. Nimelt veeti aastatel 1860-1914 Riia tänavate sillutamiseks kive laevadega kohale Saaremaalt ja Kihnust. Mere poolt siledaks uhutud kivid sobisid nii sillutisse kui hoonete jaoks. Ühe suvega võis kivivedaja teenida piisavalt, et sellest jätkus elumaja ja lauda ülesehitamiseks.

Riia oli kuni 1918. aastani Liivimaa kubermangu pealinn. Siinse võimu alla kuulus ka Lõuna- ja Kesk-Eesti.

Eesti mõjutusi võib leida Riias veelgi. Päris südalinnast saab alguse Terbatas iela ehk siis Tartu tänav. 

Tallinna pood - nõukogudeaegne klassika.

Tallinna tänav Tallinna poole ei suundu.

Riiga Tallinna poolt sisse sõites võib vasemat kätt leida Tallinnale pühendatus suure poe, kuid Tallinas iela ehk Tallinna tänava peale jõudmiseks tuleb minna kesklinnast kaugemale.

Riia liiklusele annab oma näo Daugava jõgi. 1020-kilomeetrine jõgi, mis kannab oma vee Läti pealinna läbi Venemaa ja Valgevene, on Riia linna kohal 700-800 meetrit lai. 

Vanšu sild on kujunenud linna sümboliks.

Kahel kaldal asuva linna ühendamiseks on rajatud üks sild raudteeliikluseks ja neli silda autoliikluseks: Tilts (tõlkes 'Vantsild'), Akmens Tilts (tõlkes 'Kivisild'), Salu Tilts (tõlkes 'Saare sild') ja Dienvidu Tilts (tõlkes 'Lõuna sild'). Neist viimane sündis Baltikumi suurima ehitusprojektina ja avati liikluseks alles 2008.aastal.

Raudteesild meenutab Tartu kaarsilda. Selle silla kaarte peale ei soovita siiski ronima minna.

Jalakäijad peavad arvestama suurte vahemaadega

Jala käia on Riias hea. Kõnniteed on kesklinnas laiad ja ruumi jätkub. Ristmike ületamisel tuleb natukene kauem oodata, sest Riia foorid toimivad 60-100-sekundilise ooteajaga.

Riias jalgsi liikumise puuduseks on pikad vahemaad. Äärelinna kõndimiseks kulub mitmeid tunde. Mõne liiklusmagistraali ületamiseks tuleb teha väga suur tiir.

Kohati võib kesklinnas tipptunnil liiklus üsna tihedaks minna.

Nuriseda võib ehk tänavate tähistuse üle: mitte igal pool pole tänavanimed majanurkadele alles jäänud. Riia majanumbrid sisaldavad lisaks numbrile ka omandivormi kirjeldust.

Jalgrattaid näeb Riias rohkem kui Tallinnas

Paljud noored sõidavad õhtuti ringi jalgratastega, kuna see on ka ainuke viis vältida pikka ja nüristavat koduteed.

Riia jalgratturid on riskialtid: laveeritakse nii tiheda liiklusega tänavatel sõidukite ees kui kõnniteedel rahvahulkade vahel.

Rattad on välimuselt pigem vanad ja palju pruugitud. Jalgratturite riietus on tavaline, isegi natuke boheemlaslik, harvem kallis ja sportlik.

Rattur linnaliikluses.

Jalgrattaparklaid ei paista linnas nii palju olevat kui Tallinnas või Tartus. Linn on sellegipoolest viimastel aastatel teinud palju rattateede loomiseks: valminud on näiteks Juglat kesklinnaga ühendav rattatee ja kesklinna Jurmalaga ühendav rattatee.

Paiguti on jalgrattateed ka isetekkelised. Näiteks Zasulauksi jaama lähedal Tapiešu tänaval võib jalgrattureid näha sõitmas trammiteel. Piirkonnas käib tramm kaks korda tunnis ja tee on tõesti sõiduks sobilikult sile.

Zasulauksi raudteejaam, kus kõrvuti kulgevad trammi ja raudtee.

Jalgrattaid saab Riias ka laenutada. Kesklinnas asuvatest rohelist värvi rattahoidjatest saab ratast laenutada SMS-i teel. Ühe rattatunni hinnaks on 70 santiimi, mis meie rahas teeb umbes 1€ tunnis. Terveks päevaks saab rattaid laenutada okupatsioonimuuseumi tagant ja selle lõbu eest tuleb välja käia 14 latti.  Turistidele korraldatakse kesklinnas ka kahetunniseid rattaekskursioone, mis maksavad keskmiselt 10 latti.

Vanalinna kitsastel tänavatel püüavad kliente velorikšad. Nendega sõitmisel kehtib kokkuleppehind.

Autoliiklus võib samas linnas olla nii rahulik kui ka põrgulik

Samal ajal, kui eestlased vaidlevad kahetasandiliste ristmike otstarbekuse üle, võib Riias nautida kolmetasandilist teede ristumist. See ilmaime jääb Daugava paremkaldale Salu silla otsale. Ristmik tundub keeruline. Kuid, kui ise juhuslikult roolis pole, tundub sõit olevat kui ameerika raudteel.

Riias on palju viadukte. Need muudavad kaugused autoga sõites talutavamaks, kuid võivad olla jalakäijatele kannatuste rajaks.

Kuhu liikuda?

Riia tänavatel, mis ei ole päris südalinnas, tundub autode jaoks ruumi olevat. Tallinnas autoga liiklema harjunud inimesed hindavad Riia liiklust reeglina rahulikumaks ja ühtlasemaks. Kuid mitte kõikjal. 

Sebra Läti moodi.

Tüüpilist indiapärast liiklust saab vaadelda Magnetu tänaval Lielirbe silla all. Munakivisillutisega kitsale tänavale üritavad ennast ära mahutada rekkad, sõiduautod ning üksikud jalakäijad. Tänav on kitsas, kuid liiklus on tihe. Kui munakiviteel satuvad vastamisi kaks veoautot, siis peavad mõlemad teineteisest möödumiseks ühe rattaga sõitma kõnniteele. Selline liikumine keerutab üles tolmu ja heitgaasipahvakuid.

Autode valik on Riias mitmekesine. Liikumas on veel nõukogudeaegseid uunikume, mille roolis istuvad vanakooli härrasmehed. Märksa rohkem on näha odavaid rahvaautosid nagu Volkswagen Golf või Ford Sierra. Võib näha ka kalleid ja uusi autosid, kuid neid ei ole nii domineerivalt palju kui Tallinnas. Elektriautosid õnnestub reeglina näha vaid turistide atraktsioonina. Palju propageeritakse gaasiautosid.

Taksoteenuse hinnad sõltuvad firmast ja auto vanusest

Riia taksode hinnad võivad olla väga erinevad. Uhkemasse autosse sisseistumise eest tuleb maksta 1,5 latti, odavamal juhul võib pääseda 0,6-latise sõidualustustasuga. Ka sõiduhinnad võivad üle kahe korra erineda.

Tark on taksojuhiga enne sõidu algust hind kokku leppida.

Riias sõidavad Riias tehtud rongid

Riiast väljuvad rongid seitsmes erinevas suunas. Tihedaim on liiklus Riia kesklinna ja Jugla vahel, kuid ka muudest eeslinnadest armastatakse sõita kesklinna just rongiga. Võrreldes Eestiga on raudteeliiklus tihedam, kuid võrreldes kümne aasta taguse ajaga on rongiliiklus tunduvalt tagasihoidlikum.

Diiselrong teel kesklinna suunas.

Rongikoosseisud on suures osas kohalikku päritolu: valmistatud ettevõttes "Rigas Vagonbuves Rupnica" (Riia Vaguniehitusvabrik), mis tegutseb juba 1895.aastast alates.

Rongipark Riias.

Ettevõte tegeleb nii elektri- kui ka diiselrongide ning trammide ehitamise ja remondiga. Samast vabrikust pärinevad ka praegu Eesti raudteedel liikuvad ER-seeria elektirongid.

Vana raudteesild üle Jugla. Riias on palju vanu raudteharusid, mis viivad vanadesse tehastesse või sõjaväeosadesse.

Jõeliiklus ja meretee annavad Riiale liikuvuse

Kui jõuda Riia raekoja juures kaldapealsele, siis võib silmata jõel seismas turistidele lõbusõite pakkuvat praami nimega "Mississipi". Muud ühiskondlikku jõeliiklust pole Daugaval märgata.

Erajahtlaevu, paate ja mootorpaate võib samuti liikumas näha.

Ka nii saab.

Vantsillast allajõge on suurte kruiisilaevade randumispaik. Daugava laius võimaldab suurtel laevadel sõita kesklinnani välja. Riiast viivad regulaarsed merereisid paljudesse kohtadesse Euroopas, nagu Stockholmi, Travelmündesse, Kieli ja Saaremaale.

Lennuliikluse odavnemine hoiab turistid Riia kesklinnast eemal

Üheks eestlaste Riiga minemise põhjuseks on Riia kesklinnast kümnekonna kilomeetri kaugusel asuv Riia rahvusvaheline lennuväli. Lennuväljale saab bussiga nr. 22.

Viimase kümne aasta jooksul on lennuliiklus kordi tihenenud, eeskätt just odavlennufirmade tõttu.

Riias tegutsevad turistidele suunatud ettevõtted tunnevad muret, et inimesed on Läti pealinna hakanud kasutama lennureiside vahejaamana, linnakeskust seejuures külastamata.

Riia bussidest, trollidest ja trammidest leiab targad e-talongi aparaadid

Ühiskondlikku transporti korraldab Riias munitsipaalettevõte "Rigas Satiksme“ (Riia Liiklus).

Kui Tallinn alles kavandab üleminekut puutetundlikule piletiregistreerimise süsteemile, siis Riias on e-talongide süsteem toimimas 2009. aastast alates. Sisenedes sõidukisse, käivad kõik reisijad registraatorite juurest läbi ja panevad oma e-talongi vastu masinat. Pileti tunneb aparaat ära ka läbi õhemat sorti koti või rahakoti, mis teeb sõidu eest maksmise eriti mugavaks.

Piletiputkasid leiab kesklinnas kergesti.

Erinevalt Tallinna ühissõidukisse tekkinud mittemidagiütlevaist tumedatest karpidest, on Riia ühissõidukid varustatud registraatoritega, mis näitavad ära, kui kaua esitaja pilet veel kehtib. Riias saab ühe sõidukorra piletit osta bussijuhi käest 70 santiimiga või kioskitest 50 santiimiga. Päevapilet maksab 1,9 latti, viie sõidukorra pilet maksab 2 latti. Pileteid saab osta kõigist ajaleheputkadest. Putkasid on ohtralt kesklinna piirkonnas, kuid kesiselt äärelinnades.

Äärelinnades tuleb bussipilet osta bussijuhi käest.

Bussid on Riias valge-sini-valged, valdavalt uued, puhtad, moodsad ja mugavad. Igapäevaselt teenindavad riialasi 57-l liinil 460 bussi. Tihedamatel liinidel on tipptundidel väljumisajad iga 4-5 minuti järel.

Piletikontrolle ja liikluspolitseinikke on näha üpris tihedalt - võib isegi öelda, et igapäevaselt.

Ka öösel saab bussiga sõita. Bussid väljuvad raudteejaama juurest igal täistunnil ja sõit maksab ühe lati.

Pisibussid sõidavad Riias 33-l liinil. Pisibussid kopeerivad teiste liinide liiklust. Nendega sõitmine on pisut odavam: 45 santiimi. Pisibussid tunduvad ülerahvastatud ja natuke räpasted, kuid nad on kiiremad kui muu transport.

Pisibussid on kiired.

Trolliliiklus toimub 19-l marsruudil. Põhimarsruutidel on tipptundidel sõiduplaani järgi väljumised iga kolme minuti tagant.

Tänavail liiguvad moderniseeritud "Škodad" koos uute "Solaristega" nagu Tallinnaski.

Tallinnasse igatsetud hübriidtrollid on Riias juba liikvel. "Škoda" trollid liiguvad liinil nr 27, lastes vahelduseks raudteejaama kandis sarved alla ja jätkates sõitu diiselmootori jõul.

Kui Riia troll mingil põhjusel enam liikuda ei saa, kihutab kohale läbilõikava sireeniga eriauto. Tuletõrje, politsei ja kiirabi tunduvad trolliabi kõrval vaiksed masinad.

Trolle tuleb mõnikord aidata. Trollikiirabi tegevuses.

Trammid liiguvad üheksal erineval liinil. Turistidel on võimalus sõita ka 1901. aastast pärineva retrotrammiga. 

Trammivagun aastast 1901.

Vahest harva kohtab Riias vanu Tatra T-3 tüüpi tramme, mida Tallinnas enam ei näe, kuid enamus Riia trammidest on Tatra  T-6 masinad, mis Tallinnaski liikvel on.

Riias näeb veel vanemat tüüpi Tatra T-3 tramme.

Tallinnaski liiguvad Tatra T-6 tüüpi trammid.

Riia trammides on pärastlõunasel ajal ruumi laiutada.

Uut tüüpi trammid Tatra T-15 on sõitmas 2010. aastast alates, neid võib näha Brivibase tänava kandis liinil number 6. See tramm on koonusja kujuga ning selle rattad on kattega kaetud. Kaetud rattad hoiavad ära võimaluse, et keegi kukkudes trammi rataste alla satub. Uued ning vaiksed trammid võtavad ka elektrit 20-30% vähem.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta