Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) loomisest saab selle aasta mais 9 aastat ning nende aastate jooksul on keskkonna heaks nii mõndagi ära tehtud. Nagu KIKi nimigi ütleb, tegeleme me keskkonna ja rahaga ehk rahastame erinevatest vahenditest keskkonnaga seotud projekte. Põhimõtteliselt võib meie „rahakoti“ jagada kaheks: Euroopa Liidu struktuurifondid ja keskkonnatasud ning just viimase kasutamisest allpool juttu tulebki.

Mis see keskkonnatasu üldse on? Keskkonnatasusid kehtestab Eesti riik ning tasusid on kahte tüüpi – loodusvara kasutusõiguse tasu ning saastetasu. Nii nagu nimede järgi aimata võib, on esimene neist mõeldud tasuks loodusvara kasutamise eest ning teine tegevusest tuleneva saastamise kompenseerimiseks. Mõlemat liiki tasud puudutavad nii kaudselt kui otseselt meid kõiki, sest saastetasu maksab näiteks prügila ning läbi prügifirma kehtestatud tasude ka meie. Loodusvarade kasutamine on aga muuhulgas ka kalapüük või jahipidamine. Mõlema tegevuse tarbeks on aga vaja luba ning tolle soetamiseks makstav raha ongi kasutusõiguse tasu.

Kuidas sellistest tasudest saadud raha keskkonnale hiljem kasuks tuleb? Kui keskkonnatasude seadus paneb paika tasude suuruse, siis Keskkonnaministeeriumi määrus annab suunised tasudest saadud raha kasutamiseks. Et KIKist taotlemine oleks lihtsam ja raha jaotamine loogilisem, on paika pandud kindlad suunad (ning neil omakorda alavaldkonnad), mille alla oma projekte sobitada. Kokku on seitse suuremat valdkonda, millele lisandub kaheksandana veidi pisem maakondlik valdkond, mille alt rahastatakse kohalikke ja pisemamahulisi projekte. Nendeks seitsmeks suureks valdkonnaks on kalandus, veemajandus, jäätmekäitlus, looduskaitse, metsandus, keskkonnakorraldus ja  keskkonnateadlikkus.

Kolm korda aastas toimuvad KIKis taotlusvoorud, kuhu kõik (välja arvatud eraisikud) saavad taotlusi esitada. KIK viib läbi esmase kontrolli ning kui kõik on nii nagu peab, saadetakse taotlused Keskkonnaministeeriumisse hindamisele. Hindamisprotsess on pikavõitu, sest taotluste arv on väga suur – näiteks 2008. aasta kolme taotlusvooru laekus kokku üle 2000 taotluse. Kui ministeerium on hindamisega ühele poole saanud, koguneb KIKi nõukogu, kes tehtud ettepanekud läbi vaatab ning lõpliku otsuse teeb. Kui nõukogu otsus käes, sõlmitakse õnneliku taotlejaga leping ning projekt lähebki töösse. Igal aastal projektidele jagatav kogusumma on erinev, sest sõltub see ju ennekõike tasude laekumisest, kuid näiteks eelmisel aastal oli see summa ligi 900 miljonit eesti krooni.

Mida selle rahaga siis täpsemalt tehakse? Projekte on erinevaid, kuid neid kõiki ühendab soov keskkonna heaks midagi ära teha. Jäätmete vallas on näiteks ehitatud jäätmejaamu, mis aitavad kohalikul kogukonnal oma prügimajandust paremini korraldada ning seeläbi metsade ja ümbruskonna prügistamist vältida. Veeprogrammi abil on nii mõnigi asula saanud endale puhta kraanivee ja kanalisatsiooni, tervendatud on kinni kasvama kippuvaid veekogusid ja puhastatud kaldaääri. Keskkonnakorralduse valdkonna kaudu proovitakse vähendada keskkonnasaastet, aidates näiteks renoveerida katlamaju, palju on uuritud ka meie linnade õhku ning otsitud alternatiivseid küttevahendeid. Viimastest on üks omapäraseimaid Saaremaal asuva sigala projekt, kus sigalat soojendavad sead ise. Mitte küll ise ahju küttes vaid läbi sealäga, mille soojus on kütteallikaks. Lisaks küttearvetele vähenes ka  metaani- ja ammoniaagiheite hulk, mis enne sealägast eraldus ja õhku saastas.

Metsanduse programmi toel, kuhu alla kuulub ka jahindus, on toimunud erialaseid konverentse, uuritud Eesti metsade tervislikku seisundit ning õpetatud jahimehi. Ehkki jahinduse toetamine võib loomasõpradele vale tunduda, tuleks ennekõike meeles pidada, et hea jahimees on kui metsa heatahtlik peremees, kes hoolitseb loomade eest söögivaesel ajal ning mida oskuslikum ja keskkonnast hoolivam on jahimees, seda paremini on hoitud ka meie metsade ulukid. Kalade eest kannab hoolt kalanduse programm, mille abil näiteks eelmisel aastal Peipsi järve võrkudest puhastati – pahatihti kipuvad võrgud minema triivima või purunema ning seeläbi jäävad võrgutükid järve risustama. Samuti rahastatakse igal aastal erinevate kalaliikide populatsioonide taastamist, mis peaks rõõmustama nii looduse- kui kalandussõpru.

Looduskaitse programmi kaudu on heakorrastatud lugematul arvul matkaradasid, mis võimaldavad loodushuvilisel Eesti looduse rikkusi avastada ning kui tuua erilisemaid näiteid, siis tõenäoliselt mäletavad paljud konnade infoliini, mis samuti KIKi toel tegutsema hakkas. Kõige projektirohkem on aga keskkonnateadlikkuse programm, mille kaudu haritakse nii noori kui vanu – korraldatakse kooliekskursioone, õuesõpet, kirjastatakse raamatuid, tehakse telesaateid (nt. Osooni), veebikeskkondi ning palju muud taolist. Ka Bioneeri portaal on üks paljudest headest ideedest, mis keskkonnateadlikkuse programmi abil on teoks saanud.

Järgmise keskkonnaprogrammi taotlusvooru tähtaeg on 16. märts, nii et kui pea ideid täis, siis tule ja loe KIKi kodulehel taotlemistingimusi, kirjuta hea taotlus ja saada see teele!

Sarnased artiklid