Kuumust ja auru kinni hoidev leiliruum on korralikult isoleeritud ja soojustatud seinte, lae ja põrandaga.

Leiliruumi isoleerimisvead on sauna ehitamise juures tüüpilised. Ikka ja jälle kurdavad saunaomanikud, et leil ei püsi leiliruumis. See on vanade saunade tüüpprobleem. Aastaid tagasi olid isoleerimismaterjalid viletsamini ühilduvad kui praegu ning pikapeale leiliruumi isolatsioon vajus.

Leiliruumi kõik seinad ja lae peab eelnevalt isoleerima kile, fooliumpaberi ja kivi- või klaasvillaga. Kile hoiab ära niiskuse väljumise leiliruumist. Kui sauna ees- või pesuruumi aknad lähevad leiliviskamisel uduseks, on midagi korrast ära. Isegi väike pragu leiliruumi seinas või laes annab leili visates tunda. Kuuma õhku leiliruumi sees aitab hoida ka kivi- või klaasvill leiliruumi seinte ja lae vahel. Vatikiht peaks seejuures olema vähemalt 10 sentimeetrit.

Väga oluline on ka fooliumpaberi õige kasutamine. Sageli jäetakse uue sauna leiliruumi soojustamisel lae vahele fooliumpaber panemata. Fooliumpaber, mis asetatakse leiliruumi voodrilaudade alla, peegeldab leiliauru kuumust tagasi, tehes leiliruumist kuumust peegeldava ruumi. Ilma selleta imbub leil läbi voodrilaudade kivi- või klaasvilla sisse ning väga suur osa leilist läheb kaduma. Kindlasti peab fooliumpaberiribad kleepima üksteise külge spetsiaalse fooliumpaberi kleeplindiga. Vastasel juhul jäävad fooliumpaberiribade vahele praod, mille kaudu läheb leiliaur ruumist välja.

Artikkel ilmus esimest korda 2008. aastal. 

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta