Järgnevad kaks lugu käesolevas lugudeseerias on pühendatud puhta energia sektorile ning antud sektori alamliikidele. Esimeses loos on üldisem sissejuhatus sektori kohta, trendidest ning poliitikast selle ümber. Lisaks keskendume biokütuste ning tuuma- ja tuuletööstuse analüüsile. Teises loos liigume süviti päikese- ja "puhtama energia" analüüsiga ning teeme ülevaate antud sektori parimatest investeerimisvõimalustest.

Maailma suurima majanduse toetus sektorile
 
Tänaseks päevaks on selge, et kui USA järgmiseks presidendiks on Barack Obama, tähendab see Ühendriikide ajaloos (vt. joonis 1.1) siiani kõige rohkem puhtale energiale keskenduvat ning raha suunavat administratsiooni. Samas võib ka John McCaini eelmiste administratsioonidega võrreldes pidada üsna roheliseks, sest avalikkuse surve on antud teemal juba niivõrd tugev. Arvestades, et USA on hetkel (veel) maailma suurim energiatarbija, tähendab see puhta energia sektorile tohutult viljakat pinnast võimsaks kasvuks. Allolevalt graafikult on näha, et mõlema presidendikandidaadi puhul on tegemist pigem taastuvenergia pooldajatega ning eriti tugevalt rõhutab antud sektori tähtsust Obama, kes on seadnud eesmärgiks viia USA 10 aasta jooksul täielikult energeetiliselt iseseisvaks riigiks. Selleks, et seda saavutada peab ta eriti oluliseks suuri investeeringuid tuule- ja päikeseenergiasse ning biokütustesse.

Lisaks üldisele poliitilisele toetusele pakub USA nii oma ressursside kui ka geograafilise asendi poolest soodsat kasvupinnast puhta energia erinevatele sektoritele. Mehhiko lahe piirkond pakub pea ideaalset keskkonda tuuleparkide loomiseks. Samas pakuvad erinevad kõrbestunud USA  piirkonnad väga häid tingimusi suurte päikeseenergia-jaamade loomiseks. Kindlasti ei lõpeta USA oma suuri kivisöe ressursse kasutamast, kuid seab heitgaasidele piirangud, mis on omakorda väga soodne 'puhta kivisöe' tehnoloogia pakkujatele ning erinevatele energia efektiivsusega tegelevatele ettevõtetele. Seega on nii USA poliitiline avatus puhta energia projekte toetada, kui ka geograafiline asend loomas ülimalt soodsat kasvupinnast puhta energia sektori aina kiirenevasse arengusse ja investeeringutesse.
 
 joonis 1.1. Allikas: Morgan Stanley

Neli lainet
 
Puhta energia tööstuse puhul tähendavad nn. neli lainet (vt. joonis 1.2) lõplikku läbimurret puhta energia ajastusse. Jooniselt saame välja lugeda, et puhta energia tööstuse kiire tõus on juba käimas ning osades sektorites on esialgne suur tõus juba ära olnud (tuul, 1. generatsiooni biokütused). Samas on vastupidiselt ka sektoreid, kus kasvupotentsiaal on tohutu, kuid hetkel ei ole sektoriga seotud ettevõtteid börsil noteeritud või on tegemist veel alles algusjärgus väga kõrge riskitasemega ettevõtetega (fuel cell, elektriautod). Keskendusime ettevõtetele, mis suudavad meie hinnangul lähiaastail näidata stabiilselt tugevat kasvu ning kus tehnoloogia on end suutnud juba tõestada ja ärimudel toimib probleemideta.
 
 joonis 1.2. Allikas: Morgan Stanley 

Biokütused
 
Biokütuseid on peetud viimastel aastatel USA juhtimisel võluvitsaks, mis tagab energeetilise julgeoleku ning massilise raha väljavoolu lõppemise tihti Lääne ühiskonna suhtes vaenulikult suhtuvatesse riikidesse. Paraku alahindas USA valitus vaba turu ja turumajandust ning subsiidiumid etanooli tootmiseks tekitasid toiduainete hinnatõusu spiraali, mida küttis USA etanooli peamise koostisosa - mais. Ühiskond mõistis ajal, mil suur osa maailmast on näljas, toidu paaki valamise tugevalt hukka. Kunstlike meetoditega tootmise suurenemine viis esimese põlvkonna etanooli tootmise surmani. Tänaseks päevaks on suurem osa manipuleeritud turuolukorras kerkinud  tehastest pankrotti läinud. Turumajandus andis biokütuste visioonile häbistava löögi.
 
Kas ülal toodu tähendab, et biokütuste teema on lõplikult maha maetud ning ajaloo prügikasti visatud? Absoluutselt mitte. Biokütustel on jätkuvalt väga suur tulevik. Uusi tehnoloogiaid, kuidas odavamalt, kiiremini ning paremat etanooli toota, on lähiaastate jooksul turule tulemas hulgi. Tõenäoliselt näeme 5 aasta jooksul antud valdkonnas tõelisi võitjaid, kes riisuvad turult koore.  Samas on hetkel väga raske üles leida just see võitja tehnoloogia. Biokütustesse investeerimise riskitaset võib täiesti õigustatult võrrelda arendusfaasis biotechidega, mis stabiilse tootluse asemel lõpetavad 3 aasta jooksul kas pankrotis või näitavad 5-10 kordset kasvu.
 
Kui USA ei suutnud esimesel katsel biokütuste tootmist juurutada, siis Brasiilias on laialt levinud suhkruetanooli tootmine, mille hind on tunduvalt odavam kui USA maisietanooli puhul. Suhktuetanooli tootmise juures on oluline positiivne faktor olnud, et vaatamata tugevale etanooli nõudlusele on maailmaturu suhkruhinnad vastupidiselt maisiga juhtunule võrdlemisi stabiilsena püsinud.  Suhkruetanool on Lõuna-Ameerikas ja eriti Brasiilias loomulik osa mootorikütusest, kuid suurt kasvupotentsiaali pakkuv USA turg on kinni. USA on kehtestanud imporditariifid suhkruetanoolile, et kaitsta enda maisietanooli tööstust. Samas usume, et varem või hiljem taastatakse turumajandus ja odavaim pakkuja võidab. Võimalust suhkruetanooli investeerimiseks pakub NYSE-l lnoteeritud Brasiilia ettevõtte Cosan (CZZ), mis on muuhulgas maailma suurim suhkru ja -etanooli tootja. Ettevõtte ambitsioonidest suhkruetanooli tootmise alal annab aimdust Brasiilia Exxoni tanklaketi ost, et tuua suhkruetanool klientideni.
 
Pärast ebaõnnestunud katset maisietanooliga on USA panustamas teise põlvkonna etanoolile. Eelkõige peetakse selle all silmas tselluloosi põhist etanooli, mis võimaldaks kütust valmistada biomassist ehk kõigest sellest, mida inimene ning isegi mitte loomad oma elutegevuseks ei vaja. Seega ei toimuks kütuse tootmine toidu arvelt.  Ettevõte, kes suudab antud vallas toimiva ning võimalikult odava lahendusega välja tulla, tekitab tõenäoliselt uue tõusulaine USA etanooli tööstuses. Seega tuleb olla tööstusega kursis, et ära tabada potentsiaalne tõusulaine stardipauk.
 
Kokkuvõte biokütustest

+ Lääne riikide soov lõpetada Lähis-Ida nuumamine
+ Poliitiline tugi. Subsiidiumid
+ Suhkruetanool ning 2. generatsiooni etanool tunduvalt läbimõeldum ja efektiivsem kui 1. generatsiooni etanool
 
- Investeerimiseks on hetkel veel väga raske leida ettevõtet, kelle tehnoloogia oleks parim (suure tõenäosusega pole see ettevõte veel isegi börsil noteeritud)
- Potentsiaalne tõsiseltvõetavate alternatiivide teke elektriautode näol

Tuumaenergia
 
Elades ajal, mil maailma võimsaimad riigid pööravad aina suuremat tähelepanu alternatiivenergiale ning energeetilisele iseseisvusele, ei ole jutud tuumaenergia renessansist üllatuseks. Viimase dekaadi jooksul on toimunud pidev üleminek enim energiaallikana kasutatud kivisöe pealt tuumaenergia peale. Maailma suurim kivisöe tarbija Hiina näitab eredadalt oma keskkonnaprobleemidega vajadust varem või hiljem puhtamate energiaallikate poole liikumiseks.
 
Tuumaenergia näol on siiamaani enamjaolt kivisöest energiat tootnud riikidele suurepärane alternatiiv. Nimelt on maailma suurimad tuumaenergia tooraine - uraani - tootjad Austraalia ja Kanada. Arvestades kuivõrd oluliseks on maailmas kujunenud energeetilise julgeoleku teema, on tegu väga tugeva argumendiga tuumaenergia kasuks. Hiina järel teiseks suurim kivisöe tarbija USA on kindlasti parema meelega energeetilises sõltuvuses stabiilse ning sõbraliku Kanada, kui ebastabiilse Lähis-Ida ning Venemaa suhtes.
 
Lisaks mainitud keskkonnasõbralikkuse ning energeetilise julgeoleku küsimusele on tuumaenergial veel üks tugev eelis, mis tuule- ning päikeseenergia puhul veel ei kehti. Nimelt on tuumaenergia näol tegemist juba tugevalt sisse töötatud ja end tõestanud tehnoloogiaga. Riikidel on olemas vajalik oskusteave ning tehnoloogiline baas. Tegu on küpsusfaasis tehnoloogiaga, mis on tänasel päeval päikese- ja tuuleenergiast odavam, efektiivsem ning stabiilsem.
 
Samas ei saa tuumaenergia puhul ei mööda ega ümber radioaktiivsete jäätmete ning Tšernobõli küsimusest. Tšernobõli katastroof kütab inimestes tänase päevani hirmu ning pole harvad korrad kui igast väiksemast ja ohutust põlengust mõnes tuumaelektrijaamas ilmuvad meie online väljaannetes hirmu külvavad pealkirjad. Reaalsus on aga see, et tuumajaamad on just nimelt arenenud ja väga tugeva majandusega riikide pärusmaa. Investeeringud ning nõuded, mis kehtivad ohutusele teevad Tshernobõli kordumise põhimõtteliselt võimatuks. Viimast väidab ka Tartu Ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskonna tuumaenergiale pühendatud portaali vastus küsimusele kas Tshernobõli taoline katastroof on 21. sajandil võimalik.

Enam kui 50 aasta jooksul on tuumajaamad kasutuses olnud enam kui 12 000 käiduaastat.  Võttes arvesse praeguste reaktorite ehitust ja ohutusnõudeid, võib väita, et isegi rängim avarii ning sellega kaasneda võiv reaktori südamiku sulamine tüüpilises tuumareaktoris ei tekitaks olulist kahju keskkonnale. Mõned Nõukogude Liidus projekteeritud ja ehitatud reaktorid on olnud ohutusprobleemiks, kuid nende turvalisust on täiendatud ja praegu on need palju usaldatavamad kui 1986. aastal. Tšernobõliga analoogne avarii ei ole tehniliselt võimalik üheski lääne-tüüpi reaktoris või mistahes tänapäeval ehitatavas reaktoris.

http://www.tuumaenergia.ee/index.php?id=98

Panustamiseks tuumaenergia tugevuse jätkule peame üheks parimaks viisiks maailma suurimat uraanikaevandajat ning tuumaenergia tootjat Cameco (CCJ). Tegemist on NYSEl noteeritud Kanada ettevõttega, kes tegeleb nii esialgse uraani kaevandamise, käitlemise kui ka viimasest elektri tootmisega. Ettevõte on hea juhtimise toel näidanud stabiilset tugevat kasvu ning vaieldamatult parima risk/rewardiga valik tuumaenergiale panustamiseks.

Kokkuvõte tuumaenergiast

+ Globaalne kasvav energiavajadus
+ CO2 emissiooni vähendamine
+ Energeetiline iseseisvus, energeetiline julgeolek
+ Suurimad uraani eksportijad stabiilsed riigid: Austraalia ja Kanada

- Radioaktiivsete tuumajäätmete käitlemine
- Jätkuv hirm Tshernobõli taolise katastroofi kordumiseks

Tuuleenergia
 
Tuuleenergia on puhta energia sektor, mis hakkas  juba sajandi alul väga kiiret kasvu näitama. Allolev joonis 2.1 toob välja, et tänaseks on meeletu 'kuuma raha' sissevool, mille taolist näeme näiteks päikeseenergia sektoris, juba peatunud. Esialgu võib selline asjade käik investorile pessimismi sisendav olla, kuid teisalt võib pakkuda ka võimalusi. Nimelt sektor ei paku küll aastast 100% kasvu, kuid pakub stabiilset ja tugevatel fundamentaalsetel alustel püsivat kasvu. Lisaks on tegu sektoriga, mida tugevalt mõjutavad poliitilised otsused. See tähendab, et kuigi maailm saab vaid 1% oma elektrivajadusest tuuleenergiast, siis näiteks Taani puhul on tänu soodsale geograafilisele asukohale ning poliitilisele toetusele tuuleenergia osakaal elektri tootmises ligi 20%.
 Tuuleenergiast elektri tootmine kasvab aastas 21% ning positiivne on selle juures see, et tänased tuuleenergiat juurutavad riigid on selles osas suure kasvupotentsiaaliga, sealhulgas USA, India, Hiina, Brasiilia. Geograafiliselt väga suured Aasia ning Lõuna-Ameerika riigid omavad tänu suurele maa-alale eelist väiksema Euroopa ees ning lisavad turule jõulist kasvupotentsiaali.
 
Investeeringuna peame tuuleenergia sektorist parimaks Taani börsil noteeritud ning kauplevat sama riigi tootjat ning paigaldajat Vestas. Vestase näol on tegu maailma suurima sektoris tegutseva ettevõttega, kellel on pakkuda võimas globaalne tooteportfell igalt mandrilt riiki installeeritud 63 tuuleturbiinide näol. Lisaks on tegemist absoluutse pure play-ga, seega usume, et parim viis sektori stabiilselt tugevast kasvust osa saamiseks ongi suure ning tugeva globaalse tooteportfelliga ettevõtte läbi.
 
Kokkuvõte tuuleenergiast

+ Tugev stabiilne kasv
+ Poliitilise toetuse tõus
+ Suurriikide huvi kasv tehnoloogia vastu
+ Piiramatu ressurss (tuul)

- Tehnoloogia jätkuvalt arengufaasis, samas konkurent tuumaenergia küpsusfaasis (nii odav kui võimalik, nii efektiivne kui võimalik)

joonis 2.1. Vasak telg näitab investeeringuid (miljardites dollarites). Allikas: Morgan Stanley

Vaata ka:
Keskkonnatrendid I: Investeerimine keskkonnatrendidesse
Keskkonnatrendid II: Heitmekaubandus
Keskkonnatrendid III: Heitgaaside vähendamine. Infrastruktuur ja lahendused
Keskkonnatrendid IV: Puhas energia I
Keskkonnatrendid V: Puhas energia II
Keskkonnatrendid VI: Vesi ja veeressursid
Keskkonnatrendid VII: Olukorrast päikeseenergia sektoris
Keskkonnatrendid VIII: Ideid investeerimiseks

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta