Metsandusuudised ja statistika räägivad sageli harvendusraiest, uuendusraiest, raadamisest ja muudest raietegevusega seotud teemadest. Kahjuks enamiku tavainimeste jaoks jäävad need mõisted sisult arusaamatuks. Bioneer otsustaski metsaraiet veidi lähemalt uurida.

Mets on ülioluline loodusväärtus Eestis. 2005. aasta lõpu seisuga hinnati RMK majandatava metsa kui bioloogilise vara hinnaks 28 miljardit krooni.

ÜRO andmetel seisab Eesti oma metsarohkuselt maailma riikide hulgas 39.kohal. Eestis on metsa riigi pindalast ligi 49%. Esimesel kohal selles tabelis on Cooki saared (96%). Meie põhjanaabrid Soomlased on aga üheksandal kohal (72%).

Säästev metsandus ei kujuta endast metsa raiumise täielikku lõpetamist. See  hõlmab endas ka õigeaegset metsa raiumist erinevatel põhjendatud kaalutlustel.

Metsaraiet jagatakse põhiliselt uuendusraieks, hooldusraieks ja valikraieks. 2007.aastal tehti riigimetsas uuendusraiet varasemate aastatega võrreldes  veidi vähem, see-eest suurenes harvendusraiete ja raadatud metsa pindala. Metsaraie viis valitakse vastavalt vajadusele.

Uuendusraie

Uuendusraiet tehakse uue metsapõlve tekkeks vajalike tingimuste loomiseks. Uuendusraiet teostatakse tavaliselt küpsetes puistutes. Puistutes, mis halva tervisliku seisundi, halbade pärilike omaduste, madala täiuse, tagavara madala juurdekasvu või ebasobiva koosseisu tõttu ei vasta kasutamise eesmärgile võib uuendusraiet teha vanusest olenemata. Kahel esimesel tingimusel tohib uuendusraieid teha Keskkonnaministeeriumi või tema kohaliku asutuse ekspertiisi alusel, kui muude metsa majandamise võtetega pole võimalik metsa seisundit parandada. Ebasobiva koosseisu tõttu tohib uuendusraiet teha pehmelehtpuupuistutes tingimusel, et raiutavad alad uuenevad või uuendatakse majanduslikult väärtuslikumate puuliikidega, nagu näiteks mänd, kuusk, kask, sanglepp ja laialehised lehtpuud.

Uuendusraie jaguneb lageraieks ja turberaieks.

  • Lageraie on üks uuendusraie meetod, millega raiutakse puis­tu ühe aasta jooksul alates raie algusest. Lageraie tegemisel säilitatakse seemnepuud ning järelkasv metsauuenemise soo­dustamise eesmärgil. Samuti jäetakse raiumata säilikpuud ja bioloogilise mitmekesisuse taga­miseks vajalikud puud või nende säilinud püstiseisvad osad tüve­puidu kogumahuga vähemalt 5tm hektari kohta. Lageraielangi maksimaalne pindala okaspuu- ja kõvaleht­puupuistutes on 5ha ning mak­simaalne laius 100m. Samad väärtused pehmelehtpuupuistutes on 7ha ja maksimaalne laius 150m. Metsaseaduse järgi on lageraied nooremates kui saja-aastastes männi- ja kõvalehtpuupuistutes, kaheksakümneaastastes kuusikutes ning seitsmekümneaastastes kaasikutes keelatud. Erandi moodustavad Keskkonnaministeeriumi või tema allasutuste ekspertiisi alusel lubatud lageraied.
  • Turberaie korral raiutakse vana metsapõlve korduvate raiejärkudega.  Uut turberaiet lubatakse eelmise turberaie langi kõrval alustada pärast selle uuenemist. Samas on oluline, et vana metsapõlve asemele kasvaks liigiliselt samaväärtus­lik mets. Näiteks okaspuu puis­tu peaks uuenema okaspuuga. Vastasel juhul ei saa turberaie planeerimist ja teostamist edu­kaks pidada. Turberaiet teostatakse metsades, kus lage­raie tegemine on keelatud, näi­teks kaitse- või hoiumetsades. Metsandusajakiri „Sinu Mets“ on avaldanud arvamust, et tulundusmetsades tehakse turberaiet kiire tulu saamiseks, mitte uue metsapõlve välja kasvatamiseks.

2007.aastal tehti riigimetsas uuendusraiet 6057 hektaril, millest lageraie moodustas 95% ehk 5757 hektarit. Lisaks lageraiele teostati ka turberaiet. Seda küll vaid 300 hektaril.

Aastatel 2002-2007 vähenes uuendusraiete maht ligikaudu veerandi võrra. Vähenemise põhjustena on RMK nimetanud majanduspiirangute kehtestamist peamiselt Natura 2000 aladel. Kõige väiksem oli uuendusraiete maht 2005.aastal, kui Eestit tabas ränk jaanuaritorm ning teostati suures mahus sanitaarraiet. RMK keskmine uuendusraie langi pindala on 1,6 hektarit.

Hooldusraied

Hooldusraiete eesmärk on metsakasvatuslik. Hooldusraie­tega kujundatakse puistu koos­seis ning parandatakse puistu kasvutingimusi. Hooldusraie liigid on valgustusraie, harvendusraie ja  sanitaarraie.

  • Valgustusraiet tohib teha peapuuliigi valgustus- ja toitetingimuste parandamiseks ning metsa koosseisu kujundamiseks. Rajatud metsa­kultuurides raiutakse välja loo­dusliku tekkega kiirekasvulised ning väheväärtuslikud puulii­gid, mis segavad peapuuliigi kasvu.

  • Harvendusraiet võetakse ette metsa tiheduse muutmiseks ja tulevikupuude paremate kasvutingimuste ja sobivama liigilise koosseisu loomiseks.  Harvendusraietega kasutatakse ära lähitulevikus välja-langevate puude tüvepuit. Harvendusraiet tehakse tavaliselt latimetsades ja keskealistes metsades ning mõnikord ka valmivates metsades.

  • Sanitaarraie eesmärk on parandada metsa tervislikku seisundit nakkusallikaks oleva­te ja/või kahjurite paljunemist soodustavate puude puistust eemaldamise kaudu. Sanitaar­raiet võib teha mistahes vanu­sega puistus, kuid sanitaar­raiet ei planeerita, kui puistus on otstarbekas mõni muu raie, näiteks harvendusraie.

2007. aastal tehti riigimetsas harvendusraiet kokku 7639 hektaril, mis on 10% rohkem, kui aasta varem, jäädes siiski alla harvendusraiete mahule 2000ndate aastate alguses.

Valikraie

Valik­raiet on lubatud teha püsimetsa­na majandatavates erivanuselis­tes segapuistutes, erivanuselistes puhtmännikutes ja puhtkuusiku­tes, mitmerindelistes puistutes ja hall-lepikutes. Püsimetsana majan­damine tähendab, et väljaraiutud või väljalangenud puud asenduvad või asendatakse pidevalt uutega. Püsimetsana majandatavas puis­tus võib kasvada erivanuselisi puid järelkasvust küpsusealisteni.

Raadamine

Raadamine on raie, mis võimaldab maad kasutada muuks kui metsa kasvatamiseks.

2007.aastal teostati riigimetsas raadamist kokku 882 hektaril. Võrreldes 2006.aastaga kasvas raadatud metsa pindala 42%. Raadamisele minevad alad on aastate lõikes väga erinevad. Eelmisel aastal loodi Harjumaale kaitseväe keskpolügoon, mistõttu raadamisele läks oluliselt rohkem maad ja metsa.

Raietegevuse põhimõtted

Riigimetsas püütakse raietöid teha võimalikult väikese negatiivse keskkonnamõjuga. RMK kuulub ju säästva metsanduse sertifikaadi omanike ringi. See tähendab, et on paika pandud mitmed kriteeriumid selle kohta, millised puud jäävad raiest puutumata.

Elustiku mitmekesisuse puud on puud, mida ei raiuta kunagi. Need aitavad säilitada puistus enne raiet elanud sammalde, samblike, putukate, seente ja teiste elusorganismide isendeid, kes saavad uue puistu tekkides sinna levida. Lisaks sellele mitmekesistavad elustiku mitmekesisuse puud tekkiva puistu struktuuri. Elustikupuu võib täita ka seemnepuu rolli.

Elustiku mitmekesisuse puud valitakse erinevate puuliikide esimese rinde suurima diameetriga puude hulgast, eelistades kõvalehtpuid, mände ja haabasid. Samuti eelistatakse eritunnustega puid. Eritunnusteks võivad olla põlemisjäljed, õõnsused, tuuleluuad, suured oksad jms.

Mitmekesisuse tagamiseks jäetakse ühele hektarile maksimaalselt 20-25 tihumeetrit tüvepuitu. Suurematel raiesmikel säilitatakse puid gruppidena.

Osa suuri puid murdub ja hukkub. See on metsa arenemise loomulik osa. Nii tekib metsa lamapuit, mis on väärtuslik paljudele liikidele. Raietööde käigus lamapuit säilitatakse.

Olgugi, et RMK kuulub säästva metsanduse sertifikaadi omanike hulka, on RMK-l olnud ka möödalaskmisi seoses metsaraiega. Alles eelmisel nädalal meenutas keskkonnaminister Jaanus Tamkivi, et RMK raius 2007. aastal kuusikuid rohkem, kui oli lubatud. RMK on olnud kimpus erinevustega peamaja ja metskondade aruannetes.

Allikad: www.metsaekspert.ee, www.hot.ee/sinumets3, www.epl.ee, RMK Keskkonnaraport 2007

Sarnased artiklid