Keskkonnaametil on valminud Ähijärvel, Karula rahvuspargi külastuskeskuse aidas etnograafiline ekspositsioon, mis kajastab Karula kihelkonna rahvakultuuri ja elulaadi 20. sajandi esimesel poolel. Ekspositsiooni ülesehitus annab võimaluse võimalikult paljusid eksponaate puudutada, kasutada, töövõtteid ise järele proovida.
- Keskkonnaharidus
- Keskkonnaamet
- 6. mai 2013
Ekspositsioon on jagatud erinevateks teemadeks, nagu toiduainete varumine ja säilitamine, käsitöö, põllundus jms. Aidaruumi esimese korruse eesosas on tähelepanu all vilja ja muu toidukraamiga seonduv, tagumine sein on pühendatud naiste käsitööle. Ülemisel korrusel on mudel Rusi talu rehielamust ning välja on pandud värvi- ja ravimtaimed taimed. Kohapeal saab käsikiviga jahu jahvatada, uhmris otra tanguks tampida, villa kraasida, vokiga lõnga kedrata, ennast kaaluda jpm.
Ekspositsiooni toetavad tekstiosad on 4 keeles (eesti, võru, inglise, vene) ja on läbitav ka giidita. Näituseeksponaadid on suures osas annetatud kohalikud Karula kihelkonnast.
Näituse koostamist toetas Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond. rahvuspargi Keskuse aidahoone renoveeris OÜ Amain Ehitus, etnograafilise ekspositsiooni valmistas MTÜ Vanaajamaja.
Valminud püsinäitus, külastuskeskuse seminariruumis paiknev rahvuspargi loodust, ajalugu ja kultuuri tutvustav väljapanek ja piirkonna matkarajad moodustavad ühtse terviku, mis aitavad rahvuspargi väärtusi tutvustada.
Karula rahvuspark loodi 1993. aastal, eesmärk on säilitada Lõuna-Eestile iseloomulikke metsa- ja järverikkaid kuppelmaastikke, pinnavorme, loodust ja kultuuripärandit. Karula rahvuspark kuulub Natura 2000 võrgustikku.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta