Kühmnokk-luik on iseenesest valge ja sinise mere lind. Vahel talvel panevad nad pead tõstma kui märkad, kuidas nad väikestes salkades taevas kuhugi suunduvad.

Nii seisin mere tähelepaneliku lapsena luiki pilguga saates esimest korda Võsu lähedal Koljaku mäel. Samamoodi samal talvel pisikeses Parksis.

Saatsin neid pilguga ja jätsin endalt midagi küsimata. Kümme aasta jooksul kogunes iga talve kaupa neid üksikuid talviseid hetki luigeparvedega ja ikka oli see küsimus küsimata, kuni kord talvise giidina viisin Tallinna noored Viru rappa.

Päid tõstes nägime jälle kuhugi suunduvat luigesalka. Ja lõpuks seati rühma poolt mind küsimuse ette:  "Kuhu siis teel ollakse?"

Vastasin toona, et ju nad siis otsivad vaba vett, mis osutus kohe ka õigeks vastuseks.  Hiljem pisut kahetsesin, et endalt varem sellist küsimust küsinud ei olnud. Aga rahul olin mina oma õige vastusega ja rahul oli ka küsinud inimsalk külmas rabas samuti.

Viru raba, talv 2002-2003.


Loe loodusemees Marek Vahula lugusid Bioneerist!

Saa Marekiga tuttavaks!