Mere äärde minejaid oli tookord üsna palju. Üks bussitäis Lõuna-Eestist Rõngust pärit lapsi, kellele olin Lahemaal giidiks. See ülesanne jäi minu osaks, lubasin neile näidata mereäärset maad ja ka mitut mõisa ja lahtegi.
- Marek Vahula lood
- Blogi "Marek Vahula lood"
- 8. oktoober 2016
- Pildistas Katrin Jõgisaar, Bioneer.ee
Küsimusele, kas mere ääres sääski ka on ? Jäin vastuse võlgu, sest ka ma ise ei teadnud seda neile öelda. Päeva lõpuks ootas meid ees öö Eesti põhjatipus, Purekkari neemel.
Sinna jõuda taheti jõuda enne päikeseloojandut, sest arvati, et mere ääres pole sääski ja nii saab veeta laheda õhtupooliku. Õhtune laager löödi püsti ja küsimus sääskede kohta sai kurvastava vastuse.
Jah, sääski on küll ja päris pisut palju neid. Öösel magamiskotis oli mul aega asja üle pisut järele mõelda. Giidiametile eelnenud viieaastase Lahemaa Rahvuspargi teaduriameti jooksul ei olnud osanud keegi minult seda küsida.
Niimoodi lõpuks jäingi oma kuuendal giidiaastal esimese vastuse inimrühmale võlgu. Vastuse said lapsed ilma minutagi kätte, sest mere ääres on palju sääski. Ja võib kohata giide, kes seda ei tea.
Rohkem pole ma ei enne ega pärast seda päeva ühtegi vastust võlgu jäänud. Hiljem pole paraku keegi osanud ka küsida, kas mere ääres ikka on sääski või mitte.
Pärispea, 2001.
Loe loodusemees Marek Vahula lugusid Bioneerist!
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
