Saaremaal, Pihtla vallas Sagaristi külas 6. jaanuaril 1884 sündinud Artur Toomist kujunes eelmise sajandi alguses Vilsandi tuletorni ja päästejaama ülemana töötades pühendunud loodusekaitsja. Peagi hakati meest Linnukuningaks kutsuma.
- Inimene, kogukond, ühiskond
- Koostas Janek Jõgisaar, www.Bioneer.ee
- 6. jaanuar 2014
- Linde pildistas Janek Jõgisaar, Bioneer.ee
Kuni 1935. aastani Arthur Eduard Johannes Thomi nime kandnud mees pühendas Vilsandile ja lindudele kogu oma elu. Tema suust pärineb lause: "Palun uskuda, et iga laps, kes võtab oma sõbraks looduse, muutub hingeliselt paremaks." Igal võimalusel "lindude üle kõnet pidada" armastav mees pidas looduskaitset "tõsiseks ja tarvilikuks asjaks".
Artur Toom rentis merelindude kaitseks 1909. aastal Kihelkonna pastoraadilt Vaika saared. Saarte hooldamist juhtis Linnukuningas aastani 1940 (ka pärast seda, kui 1910. aastal rentis need Riia Loodusuurijate Selts).
Toomi algatus sai aluseks Vaika linnukaitseale, mida võib pidada Eesti esimeseks looduskaitsealaks. Algne kaitseala hõlmas 6 väikest avameresaart paarsada meetrit Vilsandist lääne pool. Praeguseks on selleks kasvanud tervet Vilsandi saart ja Saaremaa rannikut hõlmav rahvuspark.
Miinide taaskasutamine
Et luua lindudele soodsaid pesitsemistingimusi, ehitati lindudele eluasemeid. I maailmasõja puhkedes Vilsandi sõjaväelise vaatluspunkti ülemana tegi Artur kahjutuks randa hulpinud meremiine ning ehitas nende kestadest linnuhotelle, kus linnud said kaitstumalt pesitseda.
Möödunud sajandi alul oli rannaaladel elavatel inimestel kombeks oma toidulauda rikastada merelindude munade korjamisega. Lisaks kohalikele inimestele transporditi kokku kogutud linnumune ka Riiga, kus neid kasutati kondiitritööstuses. Vaika kaitseala loomisega keelati see kahjustav tegevus.
1917. aastal Tagalahes maandunud Saksa vägede dessanti Saaremaale ("Operatsioon Albion") märkas esimesena Artur Toom. Okupatsiooniväed käitusid saartel väga halvasti: nad rüüstasid lindude pesi ja tapsid merelinde söögiks.
Vilsandi ja seltsielu
1921. aastal täiendas Linnukuningas oma teadmisi Tartu Ülikoolis, kus ta õppis meteoroloogiat, ornitoloogiat, kalaasjandust ja lindudest kaavikute valmistamist. Koostöös ülikooliga rajatud Kuusnõmme loodusjaam on nüüdseks Vilsandi rahvuspargi üks osa.
1927. aasta 24. juunil avati Vilsandi saarel muuseum. Toom juhendas saarel ekskursioone ja tegi Saaremaa koolides loodushoiualast kasvatustööd. Tegelikult oli tema haare tunduvalt laiem. Arvukate kohalike seltskondlike ametite kõrval oli ta näiteks ka Philadelphia Geograafia Seltsi korrespondentliige.
1937. aastal valmis Vilsandil turistide kodu. Saart külastas ka kirjanik Anton Hansen Tammsaare, kes leidis: “Oleks mul võimalik, siis sõidaksin igal kevadel, kui lindude pesitsemine on täies hoos, kord Vilsandi tuletõrjeülema merelindude riiki, sõidaksin siis paadiga kesk lindude häälitsemist ja askeldamist…”
Segadus surmadaatumiga
Artur Toomi sünnipäeva ja ka surma-aasta kohta esineb ametlikes väljaannetes erinevaid andmeid. Tõeseks võib vast pidada kohaliku ajaloouurija Bruno Pao poolt koostatud kogumikku "Artur Toom - Vilsandi linnukuningas," mis ilmus 2001. aastal. Kuigi ka mõnedes hilisemates väljaannetes on Arturi surmadaatumid paljuski erinevad, tundub tõesem väide, et linnukuningas suri 29. märtsil 1942. aastal Bisserovo vangilaagris.
6. jaanuaril kell 12 tähistatakse Eesti looduskaitse rajaja Artur Toomi 130. sünniaastapäeva Kihelkonna kalmistule mälestuspärja asetamisega.
13. jaanuaril kell 18 kutsuvad aga Keskkonnaamet, Riigimetsa Majandamise Keskus ja Saaremaa merekultuuri selts kõiki Vilsandi Rahvuspargi keskkusse Loonale RMK teabekeskusse Artur Toomi elutööle pühendatud loodusõhtule.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta