Luksemburgis toimunud põllumajandus- ja kalandusnõukogu kohtumisel lepiti kokku järgmise aasta Läänemere kalapüügivõimalustes, Eesti jaoks suurenevad avaosa räime ning kilu püügivõimalused.

"Püügivõimaluste kokku leppimine osutus seekord kõvemaks pähkliks, kui ootasime - liikmesriikide ja Euroopa Komisjoniga kulus kompromissiotsinguteks üle 20 tunni. Lõplik kokkulepe on tasakaalustatud kompromiss keskkonna ja majanduslike huvide vahel," selgitas kohtumist juhtinud keskkonnaminister Siim Kiisler.

Läänemere avaosa räime osas tegi Euroopa Komisjon ettepaneku suurendada püügivõimalusi võrreldes 2017. aastaga 25%, kuid lõplikuks kokkuleppeks jäi 20% tõus. Seega saab Eesti 2018. aastal avaosa räime püüda 25 468 tonni.

Liivi lahe räime osas tegi Euroopa Komisjon ettepaneku vähendada püügivõimalust 7%, millega pärast pikki arutelusid lõpuks nõustusid ka liikmesriigid. Eesti saab 2018. aastal Liivi lahest püüda 13 392 tonni räime.

Tursavaru jaotub Läänemeres kaheks: idaosa ja lääneosa tursk. Lääneosa tursa püügikvoot otsustati jätta 2017. aastaga samale tasemele. Idaosa tursa püügikvoodi osas tegi Euroopa Komisjon ettepaneku vähendada püügivõimalust 28%, kuid läbirääkimiste tulemusena lepiti kokku 8% vähendamises. Seega saavad Eesti kalurid püüda järgmisel aastal 636 tonni idaosa turska ning 54 tonni lääneosa turska.

Nii Läänemere avaosa kui ka Soome lahe lõhe puhul otsustati püügivõimalust vähendada 5% võrra. Seega saab 2018. aastal Läänemere avaosas püüda 1919 lõhekala ning Soome lahest 1021 lõhekala.

Kilu osas jäid liikmesriigid nõusse Euroopa Komisjoni ettepanekuga suurendada püügikvooti 1% võrra. Eesti saab 2018. aastal püüda 30 047 tonni kilu.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta