Mõne aja eest ostsin ühest oksjoniportaalist mitu kilo nahajääke. Seda mõttega teha endale ise käekoti laadne ese. Tänaseks pole ma veel selle idee teostuseni jõudnud. Kuid samas on mul juba kaks kotti valmi tehtud. Oma lastele, kuna sageli on vaja kuhugi panna ujumiseks vajalikud asjad või vahetusriided, mida lasteaeda viia.

Ma ei saanud neid kotte teha teha kindlate mõõtude järgi, kuna nahajääkide mõõdud lihtsalt ei võimaldanud seda. Nii otsisin välja suuremad tükid ning asusin neid kokku sobitama. Lõikasin neist kaks võimalikult suurt ristkülikut. Minu saagiks tuli niimoodi kaks A4 -st natuke suuremat ristkülikut.

Eraldi väiksema nahatüki sobitasin klapiks, mis kataks kotisuu. Kaht väiksemat nahatükki läks vaja kotisangade alaosa jaoks. Üks nahatükk läks kasutusse ka sangade ülaosa jaoks. Eraldi sisu koti jaoks tegema ei hakkanud.

Kuna kodus polnud õmblusmasinat, mis mitmekordset nahka hästi läbi õmbleks, siis tegin selle töö käsitsi. Enne tükkide traageldamist tegin vana käsiõmblusmasina nõelaga augud ette valmis.

Kokkunõelumiseks kasutasin heegelniiti, et õmblus tugevam jääks ning niit nii lihtsalt ei katkeks.

Kaks ristküliku kujulist tükki asetasin risti - nii et ühe otstest moodustuksid koti küljed, samas teise üks ots jääks koti põhjaks. Nahatükkide paremad pooled jäid ikka sissepoole vastamisi. Kinni õmblemist alustasin külje ülemise osa juurest ja liikusin koti põhja poole.

Ära unusta lisamast sangade jaoks vajalikke nahatükke. Need tuleks sättida külgedele kahe nahatüki vahele enne põhjani jõudmist. Seda kohta on ka kõige raskem käsitsi õmmelda, kuna nõel tuleb läbi kolmekordse naha lükata.

Teise küljega tegin samamoodi. Põhja kinni õmblemisel ma midagi ümaramaks ei teinud, vaid jälgisin nurkasid mis nahatükil olid. Küll aga tegin nurgas ühe koha peal mitu pistet, et õmblus tugevam jääks. Viimasena õmblesin kotile klapi. Kinnitasin selle ristküliku kujulise nahatüki külge, mille ühest otsast kotipõhi sai. Ka seal tuli õmmelda läbi kolmekordse naha, kuna klapi ja ülejäänud koti vahele õmblesin sangade üleosa jaoks vajaliku nahatüki.

Augurauaga tegin kotisuule väikesed augud, et neisse ajada paela. Seda ikka selle jaoks, et kotisuud oleks võimalik kinni krookida. Kasutasin paelana varudest leitud satiinpaela. Minul jäi kotisuu lahtisem, kuna ei teinud klapi alla seljapoolsesse ossa auke. Augud said vaid ainult ette ja külgedele.

Sangade alaosa ning ülaosa nahatükkidele lõikasin kääridega võimalikult ümarad augud, et need hiljem rebenema ei hakkaks. Vastavalt siis alla üks auk tüki kohta ning üles kaks auku. Sangadeks kasutasin umbes kahe meetri pikkust ja 4 cm laiust satiinpaela.

Alt ajasin paelale läbi augu ning sidusin otsa kinni. Üleval eraldi kinni siduma ega paela läbi lõikama ei hakanud, kuna sidusin sinna lehvi. Hiljem saab seda järgi lasta ning nii kotti kauem kasutada.

Eelpool kirjas olev õpetus on punakaspruuni koti kohta. Valge koti tegemisel mul nii suuri nahatükke ei olnud, et saaks ainult kahe suure ristkülikuga hakkama. Nii sai teise koti jaoks erinevalt välja lõigatud üks suur ristkülik, ruut ning kaks pikemat ristkülikut. Suure ristkülikust sai kotipõhi ning esikülg. Ruudust seljaosa ning teistest tükkidest ristkülikukujulised küljed.

Kui tahad laiemaid küljeristkülikuid teha, siis arvesta, vastavalt sellele peab olema pikem ka suur ristkülik, et küljed ja põhja laiused kokku klapiksid. Edasi õmblesin valge koti kokku nagu punakaspruunigi.

Nüüd aga head meisterdamist.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta