„Väga kergesti lenduvaid lõhnaaineid, mida me sisse hingame, peaks palju paremini uurima,” on öelnud tuntud Kanada arst Kapil Khatter (president of the Canadian Association of Physicians for the Environment and pollution policy advisor for Environmental Defence). „Me ei tea, mida need ained põhjustavad, sest enne turustamist ei pea kosmeetikatoodete koostisosadele  tegema ohutusuuringuid,” on doktor Khatter kriitiline.

Samuti sajad kuni tuhanded keemilised ühendid iga sünteetilise lõhnaaine koostises, kaasa arvatud säilitusained ja lahustid, on põhiliselt naftakeemia produktid. Üle 95% 5000-st kasutatavast kemikaalist (nagu benseeniderivaadid ja aldehüüdid) saadakse fossiilsetest õlidest, mille kaevandamine ja transport ainuüksi kujutavad endast suurt  keskkonnariski. 

Naftakeemia produkte on väga odav toota ja hetkel jätkub ka toorainet piisavalt, kuid paljud neist on tihti mürgised ja mõjuvad kahjulikult meie kesknärvi- ja hormonaalsüsteemile. Samuti võivad nad reageerida ümbritsevaga, moodustades kantserogeenseid kõrvalprodukte. Terpeen näiteks, mida võib leida männi või tsitruselõhnalistes õhuvärskendajates, võib reageerida osoonimolekulidega meie ümber, moodustades formaldehüüdi. 

Reaktsioonid on üllatavalt sagedased. Paljud inimesed kannatavad sünteetiliste lõhnaainetega kokkupuutel allergianähtude all. Halvimal juhul on mõjutatud isegi kesknärvisüsteem peapöörituste või kontsentratsioonihäiretega. Ühes Inglismaal läbi viidud uuringus dokumenteeriti kodudes, kus kasutati õhuvärskendajaid 10% peavalude ja 16%  suurem risk depressioonile emadel (pluss 32% rohkem kõhulahtisuse episoode beebidel).*

Paljud astmaatikud on leidnud, et sünteetilised lõhnaained võivad esile kutsuda astmahoo. Kõrvaltoimed sünteetilistele lõhnaainetele on nii sagedased, et paljud koolijuhtkonnad, ülikoolid ja haiglad üle Kanada (nagu näiteks Toronto Ülikool) liiguvad lõhnaainetevaba keskkonna poole, paludes töötajatel ja õpilastel vabatahtlikult loobuda parfüümide ja deodorantide kasutamisest. Isegi linnades nagu Halifax ja Ottawa on käivitatud lõhnaainetevabad kampaaniad. Sellised kampaaniad on väga olulised neile, kes juba kannatavad MCS sündroomi all (multiple chemical sensitivity). 

Stacy Malkan (San Francisco "Ohutu kosmeetika" kampaania kaasalgataja ja raamatu  „Not just a Pretty Face: The Ugly Side of Beauty Industry” autor)  on öelnud: „Paljudel meist võivad olla algselt vaevumärgatavad kõrvalnähud. Sellegipoolest lõhnaained, millel on meile vaevu hoomatav efekt käesoleval hetkel, võivad omada olulist rolli meie tervisele pikemas perspektiivis. See omadus on kindlasti näiteks kahel kemikaalide klassil: ftalaatidel ja sünteetilisel muskusel.”

Ftalaadid, mida leidub näiteks šampoonides ja lauvärvides, võivad põhjustada hormonaalsüsteemihäireid nagu varane puberteet tüdrukutel ja vähenenud spermatosoidide arv meestel. Samuti kasutatakse ftalaate plastikus ning lõhnasäilitajana parfüümides.

Otsesed uuringud puuduvad, mis tõestaksid tarbijatoodetes sisalduvate ftalaatide terviseriske inimesele, samuti puuduvad uuringud, mis annaksid vastuse antud kemikaalide liitmõjule.

Ftalaate ja sünteetilist muskust on leitud noorte emade rinnapiimast ja nende kontsentratsioonid suurenevad iga aastaga. Loomkatsetes on seostatud sünteetilise muskuse suuri koguseid hormoonsüsteemi häiretega, samuti võib see teha rakku kaitsetumaks teistele toksiinidele ja kantserogeenidele.

Sünteetilist muskust kasutatakse väga palju lõhnastatud tarbjatoodetes (näiteks  puhastusvahendites, parfüümides ja raseerimise järgsetes toodetes). Teadlased on leidnud seda näiteks Ontario ning Erie järvede mudas ning Iowa maapiirkondade õhus.

„Igale poole, kuhu me vaatasime, me muskust ka leidsime. Seda on kõikjal,” on Iowa Ülikooli professor   Keri Hornbuckle öelnud. Keri Hornbuckle  eestvedamisel läbi viidud uuringutest tuli välja, et muskus pidurdab rannakarpide kasvu mõjutades pärssivalt  rannakarpide vastse- ja noorstaadiumitele.

„Parimaks lahenduseks on see, kui teha asjad nii lihtsaks, kui võimalik,” on öelnud Madeleine Bird, kes on Montreali piirkonna rinnavähi- ja tervisealase teavitustöö aktivist. „Kas me vajame kõiki neid erinevaid tooteid? Sageli on halvale lõhnale lihtne lahendus olemas - näiteks söögisooda või söögiäädikas puhastusvahendina, kodu õhutamine ja oma keha regulaarne pesemine. Lahendus ohtlikule tootele on tihti väga lihtne: ärge ostke seda toodet.”

Mida siis lõpetuseks öelda? Kui kohe kuidagi ei saa ilma sünteetilisi lisaaineid sisaldavate toodeteta, siis esmalt võiks loobuda nende kaupade ostmisest, mille lõhn on juba alguses väljakannatamatu. Siia kategooriasse jäävad näiteks enamus kodukemikaale. Vahetage need välja keskkonnasõbralike puhastusvahendite  vastu ja elu muutub hoobilt tervislikumaks!

Allikas: greenlivingonline.com*
Loe lisaks: www.okoviis.ee