Pole midagi paremat kosutavast puhkusest Eestimaa kaunis looduses. Kuid looduse nautimisel tuleb meeles pidada mõningaid lihtsaid reegleid, et tagada nii enda turvalisus kui ka looduse rahu ja kestmine.

KUI LÄHED MATKAMA

Kavanda oma matk varakult valmis:

• eelista olemasolevaid matkaradasid, sest ka matkamine koormab keskkonda,

• eelista liiklusvahendeid, mis kasutavad võimalikult vähe fossiilseid kütuseid,

• pikkade matkade puhul vali rong või liinibuss, sõiduauto võta mitme peale,

• matkavarustust võid üürida või laenata, kõike ei pea tingimata ostma,

• toit paki korduvkasutusega karpidesse ja kottidesse – nii vähendad jäätmeteket,

• hoolitse, et mobiiltelefoni aku oleks laetud,

• mõtle läbi, kuhu täpselt lähed ja kuidas vajadusel oma asukohta selgitad.

Pea kinni piirangutest ja igaüheõiguse põhimõtetest:

• tee selgeks piirkonna kohta käivad juhised ja piirangud ning pea neist kinni,

• austa igaüheõigust, mis tähendab vaba liikumist maaomanike maadel, kuid seda viisil, mis ei too endaga kaasa kahju ega segadust,

• liikumine on piiratud looduskaitsealadel ja õue-aladel, põldudel ja istandikel.

Liigu ja ole laagris jälgi jätmata:

• kasuta tähistatud matka- ja teeradu, et loodust asjatult ei kulutaks,

• püstita laager selleks tähistatud kohta. Kui sellist paika läheduses pole, vali juba varem kasutuses olnu. Väldi sambliku- ja muid tundlikke pinnaseid,

• ära jäta oma laagripaigast vähimatki jälge,

• liigu looduses taktitundeliselt – ära tekita liigset lärmi ega häiri loomi.

Ole tulega ettevaatlik:

• enne tule tegemist mõtle, kas seda on vaja toidu valmistamiseks, vee keetmiseks või enda soojendamiseks (erinevad toimingud vajavad erineva suuruse ja kestvusega tuld),

• lõket tohib teha vaid selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohas,

• uuri välja, kas metsaminek pole tuleohu tõttu keelatud (teavet saad infotelefonilt 1524, lähemast RMK teabepunktist või www.rmk.ee ja kohalikust omavalitsusest),

• kasuta tule tegemisel valmis puid või mahalangenud oksi, ka looduslikku päritolu põlevaid jäätmeid võid põletada lõkkes,

• hoia lõke korralikult põlevana, ent võimalikult väiksena,

• kasutatud grillsöed kalla lõkkeasemele,

• ära jäta lõket valveta ning lahkudes kustuta tuli korralikult,

• ära suitseta metsas.

Korista prügi:

• too oma prügi metsast ise ära,

• kui lähedal on prügikast, viska sinna biolagunevad jäätmed (teekotikesed, kohvipaks, toidujäägid),

• osa prügi (nt paberkotid) põleta tuleasemel, kuid ära tee seda tuleohtlikul ajal ja ära põleta plastist materjale,

• tualettpaberit kasuta metsas säästlikult.

Ära saasta pesuveega loodust:

• kui pesed nõusid või ennast, nõruta pesuvesi maasse, siis ei saasta see veekogusid,

• mõtle hoolikalt, kas vajad pesuvahendeid – enamasti piisab vaid veest.

KUIDAS ATV-DEGA JA MUUDE MOOTORSÕIDUKITEGA LOODUSES LIIKUDA

• Mootorsõidukitega liiklemisel tuleb järgida nii liiklus- kui ka looduskaitseseaduse nõudeid. Mõlema seaduse järgi on keelatud sõita mootorsõidukiga väljaspool selleks ettenähtud teid ja radu. See reegel kehtib nii kaitsealadel, veekogude rannal või kaldal kui ka mujal looduses. Lisaks võib omavalitsus seada liiklemisele lisanõudeid, millest annavad teada sildid ja liiklusmärgid.

• Maastikul võib mootorsõidukiga sõita või parkida üksnes maavaldaja loal – eramaal tuleb luba küsida maaomanikult, kaitsealal keskkonnaameti kohalikust kontorist.

KUIDAS VEESÕIDUKIGA VEEKOGUL LIIKUDA

• Veesõidukid on laev, väikelaev, reisiparvlaev, võistluspurjekas, jeti, surfjet, purjelaud, purjejaht, (mootor)paat, ruhi, ruup, lodi jne.

Liiklemine kaitsealadel

• Kaitsealadel võib sõita veesõidukitega (ka ilma mootorita sõidukitega) ainult juhul, kui seda lubab kaitse-eeskiri. Teavet kaitsealadel liikumise kohta saab keskkonnaameti kohalikust kontorist.

Liiklemine merel ja laevatatavatel sisevetel (Emajõgi ja Väike Emajõgi Võrtsjärvest Pikasilla sillani ning Võrtsjärv, Peipsi järv, Pihkva järv ja Lämmijärv ning nimetatud järvedesse suubuvate jõgede laevatatavad suudmed ja alamjooksud ning Narva veehoidla ja Narva jõgi Peipsi järvest kuni Narva koseni).

• Tuleb vältida veekogu reostamist ja kalda kahjustamist veesõiduki vette laskmisel.

• Keelatud on sõita tähistatud ujumistsoonides, samuti ei tohi sõita supelrandu tähistavatele poidele lähemale kui 100 meetrit.

Liiklemine mittelaevatatavatel siseveekogudel:

• avalikuks kasutamiseks määratud veekogudel on veesõidukiga sõitmine lubatud, kuid meeles tuleb pidada:

• ei tohi rikkuda maaomaniku ning teiste veekogu ja vee kasutajate õigusi, samuti ei tohi kahjustada vee-elustikku, veekogu sängi, kaldaid, vesiehitisi ega tehnovõrkusid;

• suurim lubatud sõidukiirus on 30 km/h, kui maavanem või kohalik omavalitsus ei ole seda vähendanud;

• järvedel pindalaga alla 100 ha ja jõgedel, mille laius laevatataval lõigul jääb alla 10 m, on mootorsõidukitega liiklemine keelatud;

• supelrandu tähistavatele poidele ei tohi veesõidukiga sõita lähemale kui 50 m, jõgedel asuvatest tähistatud supluskohtadest tuleb mööduda teiselt poolt jõe telgjoont;

• veesõidukeid tuleb hoida nii, et need ei kahjusta, reosta ega risusta loodust, ei ole takistuseks teistele liiklejatele ning neid ei saa kasutada kõrvalised isikud;

• eraomandis oleval veekogul tohib liigelda ainult omaniku loal.

Allikas:

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta