Sageli sadadesse kuni tuhandetesse eurodesse küündivad raviarved võivad olla põhjuseks, miks suur osa inimesi ei soovi enda suuprobleemidega tegeleda. Probleemi eiramine süvendab aga probleemi ja muudab ravi tihtipeale veelgi kulukamaks, mistõttu tasub leida võimalusi, kuidas enda hammaste eest õigeaegselt hoolitseda.

 

Visiiditasu, ravi edasilükkamisest tingitud põhjalik raviplaan ja selle järgimine võib inimese rahakotile olla üsna kulukas. Sakala Hambaravi tegevjuhi Hendrik Kiige sõnul on see tihti ka põhjuseks, miks patsiendid ei pea raviplaanist kinni või viivitavad vastuvõtule tulekuga.

Hambaarstide hinnangul peaks enda hammaste tervist kontrollima 1-2 korda aastas ning murede korral ka sagedamini. „Oluliselt odavam ja patsiendile endale kergem on kord või paar aastas hambaarsti juures kontrollis käia ja väiksemad probleemid juba eos korda saada. Kui lasta probleemidel kuhjuda, teeb see komplitseeritud ja kulukate protseduuride tõttu lisaks rahakotile oluliselt õhemaks ka inimese soovi tulevikus hambaarsti sagedamini külastada,“ nentis Kiige, kes mõistab, et kuna hambaarsti visiit on enamike inimeste jaoks ebameeldiv ettevõtmine, siis lükatakse arsti juurde minekut tihtilugu mugavuse tõttu edasi, nii kaua kuni vähegi võimalik.

Raviga viivitades võib juhtuda, et tavapärase kontrolli käigus avastatud probleemiga peab koheselt tegelema ja kui patsient pole arvestanud selle kulutusega, siis võib ravikulu tulla „halva“ üllatusena, mida sooviks esmajoones vältida. Kiige arvates on sellisel juhul siiski mõistlik enda kulusid planeerida ja hajutada, et suuprobleemid saaksid lahendatud.

“Uuemad hambaravikliinikud on võtnud eesmärgiks saata patsientidele vähemalt kord aastas meeldetuletusi, kui viimasest arsti juures käigust on juba pikem aeg möödas,” tõi Sakala Hambaravi juht esile, nentides, et see pole n-ö müügitrikk, vaid pigem vastutustunne, et ennetada patsiendi tervisliku seisuni halvenemist.

„Sõltuvalt ravi keerukusest võib patsiendil tekkida raskusi ravikulude tasumisega, seega on läbi aastate patsiendid tundnud huvi osamaksetega tasumise vastu,” sõnas Kiige. Just sel põhjusel võimaldavad mitmed terviseteenuste pakkujad ravi eest tasumist järelmaksuga, kuna arstide hinnangul on vajalik, et inimesed tegeleksid enda terviseprobleemidega, mitte ei laseks neil kuhjuda.

Hambaravi praktika näitab, et järelmaksuga tasumise võimalust kasutab peaaegu 10% kõikidest patsientidest, ent huvi teenuse vastu on kindlasti suurem. „Meie eesmärk on teha hambaravi kättesaadavaks kõigile,“ tõdes Kiige. Hinnanguliselt taotlevad järelmaksu eelkõige need patsiendid, kes regulaarselt hambaarsti ei külasta ning kelle väikesest murest, näiteks üksikust hambaaugust, on ajaga märksa tõsisem suuprobleem, näiteks juurepõletik, tekkinud. Enim tasutakse järelmaksuga kulukamate protseduuride eest, nagu implantaadid, kroonid ja suuremad kirurgilised tööd. Järelmaksu taotletakse erinevates suurusjärkudes, alates 150 eurost kuni 3000 euroni välja.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta