Loomakaitseseaduse tähenduses loetakse loomaks imetajat, lindu, roomajat, kahepaikset, kala ja selgrootut. Vastavalt seadusele on lubatud kahjurputukate ja –näriliste hävitamine, kusjuures looma lubatud hukkamise puhul tuleb valida hukkamisviis, mis põhjustab loomale võimalikult vähe füüsilisi ja vaimseid kannatusi. Kuna mutt ei kuulu näriliste seltsi, siis nende hävitamiseks puudub seaduslik alus.
Loomakaitseseaduse tähenduses loetakse loomaks imetajat, lindu, roomajat, kahepaikset, kala ja selgrootut. Vastavalt seadusele on lubatud kahjurputukate ja –näriliste hävitamine, kusjuures looma lubatud hukkamise puhul tuleb valida hukkamisviis, mis põhjustab loomale võimalikult vähe füüsilisi ja vaimseid kannatusi. Kuna mutt ei kuulu näriliste seltsi, siis nende hävitamiseks puudub seaduslik alus.
- Tarbimine ja tervis
- Eesti Loomakaitse Selts
- 13. mai 2010
Eesti Loomakaitse Selts soovitab kahjurputukate ja –näriliste ning muttide tõrjeks kasutada looduslikke ja muid humaanseid vahendeid.
Muttidele peletavalt mõjuvate taimede kasutamine
| Tuntud muti-ja mügritõrjevahend on harilik rass (Cynoglossum officinale). Rass on kaheaastane rohttaim. Mutitõrjeks kasutatakse esimese kasvuaasta taimede ebameeldiva lõhnaga lehti. Hakitud lehed torgatakse muttide ja vesirottide käikudesse. Selle töö juures on soovitatav kasutada kummikindaid, sest võib tekitada nahaärritust.
|
| Teine mutitõrjeks sobiv taim on aedruut (Ruta graveolens). Ruuti võiks istutada nende taimede lähedusesse, mida muti tegutsemise eest tingimata kaitsta soovitakse. Aedruudi juured sisaldavad kumariini, mille lõhn mutte ja vesirotte eemale peletab. Aedruudi kenad õied sobivad hästi lillepeenardessegi. |
Muttide peletamiseks võib kasvatada nende jaoks ebameeldiva lõhnaga mürgiseid sibullilli: nartsisse, liiliaid, krookuseid, püvililli. Veel mõjub mutile peletavalt õitsvate toominga-, leedripuu- ja ebajasmiiniokste käikudesse panemine.
Vibratsioon
Mutid on vibratsiooni suhtes väga tundlikud. Seetõttu on vahel abi nn mutiveskite kasutamisest. Mutiveski kujutab endast tiivikuga tuulelippu, mis torgatakse püsti mutikäiku. Tiivikuga keppide külge võib siduda traadi, mille teine ots ulatub maapinda. Kasutada võib ka kauplustes saadaolevaid mutipeletajaid. Kõikide nende mehhanismide mõju hakkab ilmnema alles pikapeale.
Kassiliiva, inimese uriin
Kasutatud kassiliiva mutiaukudesse panemine on samuti laialtlevinud vahend muttide aiast eemale peletamiseks. Samamoodi kasutatakse ka inimese uriini. Kassiliiva ei tohiks igaks juhuks siiski tarbeaias aedviljade lähedal kasutada, sest kassid võivad levitada inimestele ohtlikke nakkushaigusi.
Tõkked
Muttidel on õrn ja tundlik kolp, mistõttu neile ei meeldi tihke savine ja kivine pinnas. Väikeseid maa-alasid saab muttide eest kaitsta kaevates umbes 60 cm sügavuse ja 15-30 cm laiuse kraavi ja täites selle raske savi või kividega. Mida kuivem selline kaitseriba on, seda tõhusamalt ta toimib.
Ka võib aeda muttide eest kaitsta paigutades peenra ümber kaevatud 30 cm sügavusse või sügavamasse kraavi traatvõrgu (võrgusilm peab olema piisavalt väike). Selline tõke takistab ka mügridel peenrasse jõudmist.
Allikas: http://loodusaed.kirikiri.ee
Mida ei tohi teha?
Kindlasti ei tohiks muttide peletamiseks kasutada hariliku rassi seemneid. Nimelt moodustub teisel kasvuaastal rassil ohtralt seemneid. Seemned on haakeogadega ja takerduvad käikudesse topitult muttide ja vesirottide karvadesse. Karva puhastamisel allaneelatud seemnetes sisalduv mürgine alkaloid tapab loomad.
Ka ei tohiks muti käike veega üle uputada (käikudesse vett lasta). Täiskasvanud mutid võivad minema pääseda, kuid pesas olevad pojad hukkuvad kindlasti.
Rõhutame, et loomale välditavate füüsiliste ja vaimsete kannatuste tekitamine on seaduse kohaselt lubamatu tegu ning selle toimepanemise eest on võimalik isik vastutusele võtta nii väärteo- kui ka kriminaalkorras.
________________________
Fotode allikad: Wikipedia: Mutt, harilik rass ja aedruut.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
