Meid ümbritsev maailm on muutumas järjest avatumaks. Enam pole riike, mis asuksid sinna reisimiseks liiga kaugel. Kuid palun mõtle sinagi enne järjekordse lennureisi plaani võtmist, kas see on ikka hädavajalik.

Kas teadsid?

  • 45% lennureisidest, mida Euroopas tehakse on 500km pikkused või lühemad – see on vahemaa, mida saaks läbida ka rongi või bussiga.

  • Üks viietunnine lennureis kulutab keskmiselt ühe tonni CO2.

  • Üks pikk lennureis  heidab õhku tihtipeale enam CO2, kui auto terve aastaga toota suudaks.

  • Kõige kütusekulukam osa lendamisest on õhku tõusmine. Seega sagedaste lühilendude harrastamine on kõige suurema ökoloogilise jalajäljega.

  • Aastal 1985 reisis lennukiga keskmiselt poole vähem inimesi kui 2005. aastal.

  • Lendamise arvele võime panna 3-4% inimese poolt tekitatud CO2 emissioonist.

  • Lendamisel eraldub ka lämmastikoksiide, mis seovad soojust ja tohutus kogustes veeauru, mida on samuti seostatud kliimamuutustega.

Mida siis teha?

  • Reisi lendamiseta, kui see vähegi võimalik on. Naudi hoopis maapealseid reise, sest neil on samuti omad eelised. Jäävad ära lennuhirm, imelikud lennukitoidud, pagasi ootamine, sekeldused turvakontrolliga ja lõputuna tunduvad tunnid lennujaamas.

  • Reisi hoopis rongiga. Rongid eraldavad keskmiselt 2/3 vähem CO2 kui lennukid. Rongis saab samuti lõõgastuda, teha arvutitööd, vajadusel paar tunnikest magada ja restoranvaguni olemasolul ka koha peal süüa ning juua.

  • Reisi purjekaga. Nii saad keskkonnasõbraliku reisi, mis jätab unustamatud mälestused.

  • Väldi reisides ka suuri kruiisilaevu, sest need raiskavad tohututes kogustes energiat ja ressursse. Kruiisilaevad ongi loodud pillavaks elustiiliks ja raha kulutamiseks.

  • Kui siiski otsustad lendamise kasuks, siis proovi vältida ümberistumisega reise, sest nende CO2 emissioon on suurem kui otsereisidel.

  • Katseta tööreiside asemel videokonverentsi korraldamist. Nii säästad aega, raha ja keskkonda.

Sarnased artiklid