Jäätmeseadus   jagab jäätmed tavajäätmeteks ja ohtlikeks jäätmeteks. Tavajäätmed on kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka. Ohtlikud jäätmed võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale. Seetõttu ei tohiks neid tavaprügi hulka sokutada.

Jäätmehoolduse korraldamise eest vastutab omavalistsus

Jäätmehierarhia kohaselt tuleb esmajärjekorras jäätmeteket vältida ja kui see osutub võimatuks, tuleb jäätmeid nii palju kui võimalik ette valmistada korduskasutuseks, siis ringlusse võtta ja muul viisil taaskasutada, et ladestada prügilasse võimalikult vähe jäätmeid.

Jäätmehoolduse korraldamine on kohalike omavalitsuste ülesanne, hõlmates olmejäätmete, ohtlike jäätmete, ehitus- ja lammutusjäätmete, tervishoiu- ja veterinaarteenuse jäätmete ning muude oluliste jäätmete käitlemist. Kohalikud elanikud peavad omakorda juhinduma omavalitsuse koostatud jäätmehoolduseeskirjast, kus on kirjas, kuhu saab omavalitsuse territooriumil eri liiki jäätmeid ära anda. 

Olmejäätmeid tuleb sortida juba nende tekkekohas. Sellega tagame jäätmete kõrgema kvaliteedi ja parema ringlussevõtu võimaluse. Eestis ei toimu jäätmejaamades olmejäätmete järelsortimist liikide kaupa. Jäätmed lähevad liikide kaupa ringlusesse ainult siis, kui me need juba tekkekohas (kodus, tööl, koolis jne) ära sordime.

Kui omavalitsuse territooriumil on jäätmejaam, siis saab sinna ära anda mitmeid erinevaid jäätmeliike, sh kodumajapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed ja probleemtooted. 

Olmejäätmete sortimisel tekkekohas tuleb liigiti koguda vähemalt järgmised jäätmeliigid:

  • paber ja kartong;
  • plastid;
  • metallid;
  • klaas;
  • biolagunevad aia- ja haljastujäätmed;
  • biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed;
  • bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed;
  • pakendid (sh paber- ja kartongpakendid, plastpakendid, puitpakendid, metallpakendid, komposiitpakendid, klaaspakendid, tekstiilpakendid);
  • puit;
  • tekstiil;
  • suurjäätmed;
  • probleemtoodete jäätmed;
  • ohtlikud jäätmed.

Ohtlikud jäätmed võivad ohustada tervist ja keskkonda

Jäätmed liigitatakse ohtlikeks ja tavajäätmeteks jäätmenimistu alusel. Ohtlike jäätmete hulka kuuluvad ka paljud probleemtooted.

Ohtlikud jäätmed kodumajapidamises on näiteks:

  • aegunud ravimid;
  • elavhõbeda kraadiklaasid;
  • kodukemikaalid (torupuhastusvahendid, küünelaki eemaldid, juukselakid, õhuvärskendid, küünelakid jms);
  • kompaktlambid (ehk säästupirnid), päevavalguslambid;
  • patareid ja akud;
  • rotimürk jm biotsiidid;
  • vanaõli, õlised kaltsud, õlifiltrid, õlinõud;
  • värvi-, laki-, liimi- ja lahustijäägid;
  • väetised ja pestitsiidid.

Eestis tekkivatest ohtlikestjäätmetest on keskmiselt 97% seotud põlevkivikeemia- ja energeetikatööstusega.

Ohtlike jäätmete määrdunud pakendid on samuti ohtlikud jäätmed

Ohtlike ainete pakendid ei ole tühjana ohtlikud, aga kui pakendisse on jäänud küllalt palju ohtlikku ainet ja seda ei ole võimalik või ei soovita enam kasutada, siis tuleb see koos pakendiga viia ohtlike jäätmete kogumispunkti.

Ka probleemtooted on ohtlikud

Ohtlike jäätmete hulka kuuluvad ka paljud probleemtooted:

  • elektri- ja elektroonika seadmed (nt televiisorid, külmkapid, arvutid jt),
  • akud ning patareid.

Ohtlikud jäätmed tuleb koguda eraldi ja anda jäätmekäitlejale

Kodumajapidamises tekkinud ohtlike jäätmete kogumist ja nende üleandmist jäätmekäitlejale korraldab kohalik omavalitsus (vald, linn). Elanikkonnalt ohtlike jäätmete kogumiseks on kohalikud omavalitsused paigaldanud kogumiskonteinerid. Teavet selle kohta, kuhu täpselt saab ohtlikud jäätmed viia, tuleb küsida omavalitsusest või vaadata omavalitsuse veebilehelt.  

Kui omavalitsuse territooriumil on jäätmejaam, siis saab sinna ära anda nii kodumajapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed kui ka probleemtooted. Jäätmejaam on spetsiaalselt rajatud ja tehniliselt varustatud jäätmekäitluskoht, kuhu on paigutatud kogumiskonteinerid taaskasutatavate jäätmete (sh ohtlikud) kogumiseks ja esmaseks töötlemiseks. Kui jäätmejaama ei ole, siis saab koduseid ohtlikke jäätmeid ära anda ohtlike jäätmete kogumispunkti. Aeg-ajalt korraldavad omavalitsused koostöös tootjatega ka kogumisring nii ohtlike jäätmete kui ka probleemtoodete kogumiseks.

Ohtlikke jäätmeid on keelatud põletada

Ohtlike jäätmete põletamine on väärtegu, mille eest võib määrata rahalise karistuse eraisikule kuni 1200 eurot, ettevõttele kuni 3200 eurot.

Ettevõtetele kehtivad ohtlike jäätmete kogumisel erinevad tingimused

Juriidilised isikud peavad ohtlikud jäätmed üle andma ohtlike jäätmete käitluslitsentsi ja jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale. Ettevõtjad, kellele on väljastatud ohtlike jäätmete käitluslitsents, on leitavad Keskkonnaameti e-teenuste portaalist. Ohtlike jäätmete käitluslitsents on tegevusluba, mis annab õiguse teiste isikute poolt tekitatud ja üleantud ohtlike jäätmete käitlemiseks teenustööna ning määrab selle õiguse realiseerimise tingimused. 

Jäätmeseadus sätestab ohtlike jäätmete käitlemise eritingimused, pidades silmas kõrgendatud ohtu, mis nende jäätmete käitlemisel võib ilmneda. Ohtlike jäätmete veol peab iga saadetisega kaasnema saatekiri. Sageli on ohtlike jäätmete saadetised kvalifitseeritavad ka ohtlike veostena vastavalt autoveo seadusele.

1. jaanuarist 2016 kehtima hakanud regulatsiooni kohaselt saab ohtlike jäätmete saatekirjale kanda ka ADR veokirjas nõutud andmed. Uuest aastast hakkas tööle ka uus ohtlike jäätmete saatekirjade infosüsteem.

NÄIDE! 

Tallinnas sätestab jäätmehoolduse korra Tallinna jäätmehoolduseeskiri. Jäätmete üleandmise kohta saab infot kas Tallinna linna veebist või infotelefonilt 1345. Konteinerite asukohad leiab kuhuviia.ee veebist. 

Tallinnas on kolm jäätmejaama:

Jäätmejaamades võetakse Tallinna elanikelt tasuta vastu (kehtib vaid kodumajapidamisest pärit jäätmetele) piiratud koguses järgmisi ohtlikke majapidamisjäätmeid:

  • õli sisaldavad jäätmed – kuni 20 l;
  • värvide, liimide, vaikude jäätmed – kuni 10 l;
  • kemikaalide jäätmed - kuni 10 l;
  • vanad ravimid – kuni 2 kg;
  • teravad ja torkivad esemed – kuni 2 kg;
  • nakkusohtlikud jäätmed – piiramatus koguses;
  • päevavalguslambid – kuni 10 tk;
  • elavhõbedajäätmed – kuni 2 kg;
  • akumulaatorid ja patareid – piiramatus koguses;
  • pesuained – kuni 10 l;
  • ohtlikke aineid sisaldavad või nendega  saastunud pakendid sh, absorbendid, kaltsud, filtermaterjalid – kuni 10 kg.

Ettevõtetele ja teiste omavalitsuste elanikele (va koostöölepingud omavad vallad) tasuta teenus ei kehti! 

Koguseliste piirangute puhul on toojal võimalik jäätmeid tasuta üle anda üks kord päevas.

Jäätmejaamades võetakse vastavalt hinnakirjale vastu järgnevaid ohtlikke jäätmeid:

  • eterniiti;
  • tõrvapappi ja muid bituumienitaolisi segusid;
  • saastunud pinnast;
  • tasuta piirkoguseid üleantavad jäätmed.

Jäätmejaamadesse saab anda ka probleemtooteid.

Oluline teada! Lasnamäe jäätmejaam suleti

Kasulikku lugemist

Ohtlikud jäätmed Eestis

Ohtlike jäätmete osakaal jäätmete tekkes on suur. Viimasel viiel aastal  keskmiselt 10  miljonit tonni aastas, moodustades kogu jäätmetekkest 43%. Põhjuseks on peamiselt põlevkiviõli ja -energia tootmise intensiivsus. Eestis tekkivatest ohtlikestjäätmetest on keskmiselt 97% seotud põlevkivikeemia- ja energeetikatööstusega. 80-85% viimase viie aasta elektrienergia toodangust baseerub põlevkivil. Varasematel aastatel oli see veelgi suurem, kuid järk-järgult on suurendatud elektrienergia tootmist taastuvatest allikatest. Põlevkivitööstuses on küll toodangu tekkeühiku kohta suudetud jäätmeteket vähendada, kuid toodang ise on kordades tõusnud. Põlevkivil baseeruv energiatootmine on ja jääb jäätmemahukaimaks tööstusharuks Eestis, kui tootmismahud ja tehnoloogia ei muutu kardinaalselt. Lisaks põlevkivitööstusele ja -energeetikale tekib suures koguses ohtlikke jäätmeid veondusega seonduvates valdkondades: mere-, raudtee- ja maismaaveonduses – peamiselt õli- ja vedelkütusejäätmed. Jäätmemahukas on ka tsemenditootmine, kus tekib aluseline klinkritolm, mida osaliselt kasutatakse happeliste muldade lupjamiseks.

Eesti keskkonnastrateegiast tuleneva eesmärgi kohaselt tuleb vältida jäätmete tekkimist, vähendada jäätmete koguseid ja ohtlikkust. 

Joonise allikas: Terviseamet
Joonise allikas: Terviseamet

Kasutatud materjalid

Artikli valmimist toetas Tallinna Keskkonnaamet.
Artikli valmimist toetas Tallinna Keskkonnaamet.

Sarnased artiklid