Mustadeks päevadeks raha kõrvale panemise vajaduses ei kahtle küllap keegi. Miks siis paljud tööl käivad inimesed siiski tegelikult ei säästa? Küsimusele vastab Heli Lehtsaar Finantsinspektsioonist.

Põhjus võib peituda nii säästmisharjumuse puudumises kui ka ülekulutamises. Esimesel juhul võib inimene uskuda, et nagunii sööb inflatsioon raha väärtust, parem siis kulutan juba kõik ära. Teisel juhul ei jää kõrvale panemiseks midagi üle.

Siiski on lühiajaline kogumine ehk säästmine vajalik, hoolimata sellest, et inflatsioon ületab praegu üldjuhul hoiuseintresse. Põhjus on lihtne: teadmine, et perel on ootamatute kulutuste katmiseks kogutud varuraha, annab hingerahu.

Mille jaoks säästa?

Nii palju kui on erinevaid inimesi, on ka erinevaid eesmärke. Säästetakse mustadeks päevadeks, kui sissetulek peaks vähenema või hoopis kaduma, ootamatute kulude katteks, kui näiteks pesumasin peaks üles ütlema ja pere vajab kiiresti uut. Samuti on mõistlik säästa ka väiksemate planeeritud kulude tarbeks, olgu siis tegemist lapse kooliminekuga seotud kuludega või mõne kodumasina ostmisega, sest säästmine on oluliselt odavam kui väikelaenu võtmine.

Peamine ongi enda jaoks eesmärk sõnastada ning hakata regulaarselt selle jaoks raha kõrvale panema. Võib ju ka mõelda niimoodi, et kui telefonifirmale ja elektrikompaniile maksan igakuiselt teatud summa, siis võiks ju samamoodi maksta ka iseendale.

Kui palju peaks säästma?

Kõige olulisem pole mitte säästetava summa suurus, vaid säästmisharjumuse tekitamine – alustage kasvõi saja krooni kaupa, kuid tehke seda regulaarselt. Kui olete juba väiksema summa säästmisega harjunud, siis võiks summat tasapisi suurendada.

Üldlevinud soovitus on kõrvale panna 5–10% oma igakuisest netosissetulekust. 13 000-kroonise brutopalga puhul saab inimene kätte ligi 10 500 krooni, millest 5–10% oleks 500–1000 krooni.

Sellest, kas taolise summa igakuine kõrvale panemine on reaalne või mitte, annab ülevaate isikliku (või pere) eelarve koostamine. Kui panete oma tulud ja kulud kirja, saategi selgeks, kas ja kui palju raha kõrvale panemiseks üle jääb.

Kui tundub, et üle ei jää midagi, tasub üle vaadata oma tarbimisharjumused ning erinevad lepingud. Näiteks, kas kodus peab olema kõige kiirem internetiühendus koos sajakonna telekanaliga või piisaks tegelikult keskpärasemast paketist. Vaadake üle ka oma pangalepingud – näiteks kas teil on tellitud tasuline SMS-teavitus, kui teie kontole raha kantakse jmt.

Hea nipp on ka säästmiseks mõeldud summa kohe pärast sissetuleku laekumist kogumiseks mõeldud eraldi kontole või kogumishoiusele kanda – siis ei ole võimalik seda ära kulutada.

Kuidas säästa?

Igakuiseks väiksemate summade kõrvale panemiseks sobib tõenäoliselt kõige paremini mõni hoius. Kuigi intress on praegu pisike, on raha vähemalt silma alt ära ja seda ei ole võimalik emotsiooni ajel nii lihtsalt ära kulutada.

Hoiuste liike on erinevaid, seetõttu sõltub valik ka seatud eesmärgist – kas tahate näiteks võimalust hoiustatavat raha vahepeal kasutada  või soovite lisaks regulaarsetele sissemaksetele teha ka erakorralisi sissemakseid jne.

Kuna tähtajalisele hoiusele reeglina juurdemakseid teha ei saa, tuleks kõne alla näiteks kasutushoius või kogumishoius. Kasutushoiust nimetatakse sõltuvalt pangast ka kasvuhoiuseks või reservhoiuseks.

• Kasutushoiuse puhul saab kogumist alustada väikeste summade kaupa ja endale sobival ajal ja summas hoiusele raha juurde maksta. Seda raha, mis hoiusele on kogunenud, saab vahepeal kasutada, ilma et kaotaksite intresse. Millised tingimused seejuures on – näiteks kui kiiresti pank  teie raha arvelduskontole kannab – sõltuvad konkreetsest pangast. Kasutushoius sõlmitakse tähtajatult – seda võib koguda nii kaua, kui soovite.

• Kogumishoius on kindla tähtajaga hoius, kuhu maksad reeglina teatud summa sisse ning edaspidi saate regulaarselt raha juurde kanda. See, kas sa saate oma raha ka vahepeal kasutada, sõltub pangast – tingimused on erinevad.   

Tutvu hoiuste liikidega ja hoiuste võrdlustabeliga.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta