19. veebruaril korraldas Keskkonnaagentuur koostöös Keskkonnaministeeriumiga LULUCF teemalise teavitusseminari, et anda ülevaade, mil moel on ülemaailmsed kliima soojenemise vastu võitlemise meetmed seotud meie endi metsade tulevikuvaatega.

Alates 2008. aastast on Euroopa Liit LULUCF (Land Use, Land Use Change and Forestry; maakasutus, maakasutuse muutus ja metsandus) sektori kasvuhoonegaaside heitkoguseid seiranud. LULUCF määrus aitab ellu viia ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel sõlmitud Pariisi kokkuleppega võetud liidu kohustusi. LULUCF määruse raames esitas Keskkonnaministeerium detsembris 2018 Euroopa Komisjonile Eesti metsanduse arvestuskava perioodiks 2021-2025. Metsanduse arvestuskava koostati Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnaagentuuri koostöös.

Nagu rõhutas oma ettekandes Keskkonnaministeeriumi kliimaosakonna juhataja Getlyn Denks, LULUCF määrus paneb riigile kohustuse tagades, et LULUCF sektori netoheide ei ületaks CO2 netosidumist (no-debit rule).

Pariisi kliimaleppe eesmärk on saavutada aastaks 2050 kasvuhoonegaaside heitkoguste neutraalsus ning hoida globaalse keskmise temperatuuri tõus alla 2°C (isegi 1,5 °C) võrreldes tööstusrevolutsiooni eelse ajaga. Millist strateegiat selle saavutamiseks kasutada? Metsandussektor saab panustada Eesti eesmärkide saavutamisel, säilitades senise metsamaa pindala ning soodustades sellel süsiniku sidumist.  Edendades mõistlikul määral metsakasvatust ning puidukasutust, suurendame süsiniku sidumist nii metsas kui ka puittoodetes.

Keskkonnaagentuuri metsaosakonna peaspetsialist Maris Nikopensius tutvustas sellest lähtuvalt Eesti metsanduse arvestuskava koostamise põhimõtteid ja sisu. Arvestuskava ei fikseeri ega piira metsa raiemahtu, vaid esitleb läbipaistvat metsa heitkoguste võrdlustaseme (FRL) arvutusskeemi. FRL on aluseks metsa heitkoguste võrdlemisel sektori heitkogustega vastavusperioodil (2021-2025).

FRL koostamisest kõneles oma ettekandes lähemalt Keskkonnaagentuuri metsaosakonna peaspetsialist Madis Raudsaar, kelle sõnul on metsa puhul tegu keeruka süsteemiga, mis üheaegselt nii emiteerib kui ka seob CO2. Seejuures metsas tehtavad tegevused ei oma mõju samal aastal, vaid pikema aja jooksul. Eesti metsade võrdlustase aastateks 2021-2025 on -1,89 miljonit tonni CO2 ekvivalenti (sisaldab puittoodetes seotud süsinikku).

Millise metsaga saab Eesti arvestada aga näiteks 100 aasta pärast? Keskkonnaagentuuri metsaosakonna juhtivspetsialist Enn Pärt tutvustas oma sellekohaseid arvutusi. Lähimatel aastakümnetel metsa tagavara ja juurdekasv ilmselt vähenevad. Kaugemas tulevikus stabiliseeruks majandatava metsa tagavara tasemel 320-330 miljonit tihumeetrit, juurdekasv oleks tasemel 12,5-13 miljonit tihumeetrit, seda ka erinevate raiestsenaariumite korral.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta