Kui käendad sõbra või sugulase laenu, pead arvestama sellega, et kui ta mingil põhjusel laenu tagasi maksta ei suuda, tuleb seda teha sinul kui käendajal.

Vahel kiputakse arvama, et allkiri käenduslepingul on vaid formaalsus, mis aitab sõbral laenu saada.

Tegelikult tähendab käendaja allkiri käenduslepingul seda, et käendaja võtab endale kohustuse vastutada võetud laenu eest. See tähendab, et kui laenu saajal tekib võlgnevus, siis on käendaja kohustuseks nii tekkinud võlgnevuse kui ka muude kohustuste nagu näiteks laenu intressi, trahvi, viivise jne tasumine. Hiljem võib käendaja need summad laenu saajalt tagasi nõuda.

Seega tasub enne käenduslepingule allkirja panemist läbi mõelda, kas sulle on jõukohane käenduslepingus määratud summa tagasimaksmine, kui su sõber ühel päeval enam laenu tagasi maksta ei suuda.

Enne käenduslepingu sõlmimist tasub endale selgeks teha mõned küsimused.

  • Mida sa käendad?

Tarbijakäenduse (see on käendus, mille annab tarbija ehk eraisik) puhul võib lepingus sisalduda punkt, et käendaja käendab ka laenusaaja tulevikus sõlmitavaid kohustusi. Näiteks kui käendate sõbra laenulepingut, kes hiljem jääb pangale võlgu hoopis oma krediitkaardi kasutamise eest, siis võib pank teilt kui käendajalt hakata krediitkaardivõlga tagasi nõudma. Kui tulevikus sõlmitavate kohustuse käendamise punkt lepingus kirjas on, tuleb võimalikult täpselt kindlaks määrata nende kohustuste sisu.

Teine näide on õppelaenu käenduslepingud, mille puhul võib olla võimalik sõlmida käendusleping ka suuremale summale, kui seda on iga-aastane maksimaalselt antav õppelaenu summa (2011/2012 õppeaastal 1917,35 eurot), kuna siis ei peaks järgmisel aastal uuesti laenu võttes käendust uuendama. Sellistele tingimustele tuleb enne lepingu sõlmimist kindlasti tähelepanu pöörata ja mõelda, kas see on sulle sobiv või mitte.

  • Millises summas sa käendad?

Tarbijakäenduse puhul peab käenduslepingus kirjas olema käendaja vastutuse maksimumsumma. Üldjuhul määratakse käendaja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks veidi suurem summa, kui on laenuvõtjale väljastatud laen. Sellega soovib pank garanteerida võimalike tulevaste makseraskuste puhuks ka intresside, viiviste ja lepingutasude kättesaamise.

Käendaja võib vastutada ka võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida.

Maksimumsumma on tarbijakäenduslepingu puhul maksimaalne summa, mille ulatuses käendaja vastutab. See tähendab, et kui sinu lepingus on vastutuse rahalise maksimumsummana kokku lepitud näiteks 5700 eurot ning laenuvõtja kohustused laenaja ees tulevikus sellest suuremad, vastutad sina käendajana siiski kuni 5700 euro suuruse summaga.

  • Millal pöördub laenuandja sinu kui käendaja poole?

Võlaõigusseaduse järgi vastutavad põhivõlgnik ja käendaja laenuandja ees solidaarselt. Seega on võimalik olukord, kus laenuandja pöördub võlanõudega otse sinu kui käendaja poole, ilma, et ta oleks esmalt pöördunud laenuvõtja poole.

Seetõttu tuleks pöörata tähelepanu, kuidas on käenduslepingus reguleeritud käendaja vastutus.

Eelkõige kas on kirjas, et käendaja vastutab laenuvõtja kohustuse eest üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa oma nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Selline säte tähendab, et kõigepealt peab pank pöörduma võla kättesaamiseks siiski laenuvõtja poole ning kui see tulemusi ei anna, alles siis hakata võlgnevust välja nõudma käendajalt. 


Käenduse ulatus võib olla erinev:

  • Täielik käendus. Sellisel juhul vastutab käendaja nii põhikohustuste, näiteks laenusumma tagasimaksmise kui ka muude võimalike kulude eest. See tähendab, et käendaja peab vajadusel maksma ka viivised, leppetrahvi või hüvitama muud kulutused.

  • Käendus, mis on piiratud rahasummaga. Sellisel juhul vastutab käendaja vaid eelnevalt kokkulepitud summa ulatuses. 

  • Käendus, mis on seotud muude tingimusega. Näiteks vastutab käendaja alles siis, kui võlgnikult ei ole õnnestunud võlga tagasi saada. Soovitav olekski anda käenduseks nõusolek üksnes täiendava vastutusena. Sel juhul peab käendaja maksma alles siis, kui võimalused põhivõlgnikult võlga kätte saada on ammendatud.

Käenduslepingus lepitakse reeglina ka kokku, kas juba sõlmitud laenulepingu muutmiseks on vajalik käendaja nõusolek või mitte. Käendaja ei vastuta võlgniku poolt peale käenduslepingu sõlmimist tehtud tehingute eest, välja arvatud juhul, kui käenduslepingu sõlmimisel on sellisteks muudatusteks ette nõusolek antud.

Reeglina on käendajal õigus laenulepingu kehtivuse ajal küsida laenuandja käest informatsiooni laenuvõtja kohustuse täitmise ning tema majandusliku olukorra kohta. Näiteks selle kohta, kas kohustused on täidetud, milline on laenu tagasimaksmise olukord ja ega ei ole tekkinud makseraskusi.


Pane tähele!

  • Üldjuhul vastutavad laenusaaja ning käendaja võetud laenu eest solidaarselt. Juhul, kui on mitu käendajat, siis ka nemad vastutavad võetud laenu eest solidaarselt.

  • Käendusleping peab olema alati sõlmitud kirjalikult.

  • Juhul kui laenuvõtja on jäänud võlgu ning käendaja on võla tasunud, siis võib käendaja esitada võlgniku vastu tagasinõude.

  • Täpsemat informatsiooni konkreetse käendaja kohustuste, õiguste, vastutuse ning käenduse ulatuse kohta tuleb kontrollida alati enne käenduslepingu sõlmimist.

  • Enne käenduslepingu sõlmimist tuleb hoolega kaaluda, kas kannatad välja lisakohustuse kandmise juhul, kui laenuvõtja ise seda teha ei suuda. Kindlasti tuleks kaaluda käendusest loobumist, kui see ei ole hädavajalik ning käendusega võetakse käendaja või tema perekonna eelarvele liialt suuri riske.