Kuigi meditsiin valdkonnana on küll suhteliselt konservatiivne, on eri ravivaldkondades toimunud viimastel aastatel oluline arenguhüpe, mis on kandunud üle nii riiklikkusse- kui ka erameditsiini süsteemi, kuid mis on esitanud ka kliiniku juhtidele väljakutse: kuidas säilitada just enda kliiniku konkurentsieelis ajal, mil tasemel meditsiinipersonali järjest enam napib ning patsientide ootused ravi- ja ennetustööle on kasvanud. Tervishoiuettevõtteid ei saa enam juhtida pelgalt kui ravilahendusi pakkuvaid ettevõtteid, vaid kasutama peaks ettevõtluse printsiipe laiemalt.

Sakala Hambaravi tegevjuht Hendrik Kiige nendib, et erakliiniku juhtimine ja arendamine peab toimima klassikalise ettevõtlusmudeli järgi, kuid samal ajal kasutades startupilike meetodeid ja lähenemisi, sest vaid nii saab rakendada raviüleseid lahendusi, mis vastaksid patsientide ja kogu tervishoiusektori kasvavatele nõudmistele. Ühelt poolt peab pakkuma väga kvaliteetset raviteenust, mis aitaks ja ületaks patsiendi ootuseid, teisalt jääma kättesaadavaks ja patsiendisõbralikuks, et olla konkurentsivõimeline. Kui varasemalt spetsialiseerus iga eriala kliinik vaid tugevalt oma valdkonnale, siis tänaseks on selge, et ravi- ja ennetustööd tuleb teha laiemalt: edukad on need, kes kasutavad ravivõimalustes uudseid tehnilisi lahendusi ning suudavad kaasata ka laiemad võimalused oma eriala kasutusse.

Edu ja konkurentsieelise loojateks on patsientide ja arstide koostöö

Kiige toob välja, et kliinik toimib edukalt siis, kui suudetakse mõista, mis on patsientide ootused teenusele, kuidas pakkuda suuremat väärtust ja laiemat raviteenuste valikut ning kuidas integreerida eriarstide koostööd keerukamate ravijuhtude planeerimisel.

“Rahulolev patsient on iga kliiniku jaoks kõige väärtuslikum, eriti tänases konkurentsitihedas keskkonnas,“ ütles Kiige ning lisas, et hambaravi valdkonnas eristumine on keeruline, kuna kliinikuid tekib järjest juurde ja kõigil on enamasti oma tugevused ja spetsiifika. Kliinikutel aitab eristuda personali erioskused ja spetsialiseerumine, kuid erioskuste kaasamine on paljude jaoks keeruline, sest meditsiinisektoris napib sageli valdkonna spetsialiste.

“Konkurentsieelist saab luua, kui kliiniku juhtimisel võtta suund väärtuspakkumisele - kui patsiendil õnnestub terve raviplaan teostada ühes asutuses, mis pakub nii hambaravi, proteetikat, ortodontiat, endodontiat kui ka implantoloogiat, siis see on patsiendi jaoks parim lahendus. Terviklik ravi on mugav patsiendile, kuna ta ei pea erinevaid teenusepakkujaid otsima, sest kõik raviprotsessid teostatakse eriarstide koostöös ühes kohas,“ kirjeldas Kiige, kelle hinnangul võimaldab selline ravimudel pakkuda paremat tulemuslikkust ja lahendada ka keerukamaid ravijuhtumeid.

Korraliku raviplaani teostamiseks peab raviasutus sammu pidama ka rahvusvaheliste uuendustega ning püüdma innovaatilisi lahendusi integreerida oma tavapärasesse süsteemi, mida on praktiseeritud arstiõppest alates. “Uuendused on nii kliiniku kui personali jaoks alati huvitavaks, aga ka keeruliseks väljakutseks, sest meditsiin on oma olemuselt konservatiivne valdkond. Endiselt on kasutusel praktikad, mida on ülikoolis aastakümneid õpetatud ja need toimivad, kuid innovatsioon kaasneb pigem uute seadmete kasutuselevõtmises ja meetodite täiendamises, mitte niivõrd muutmises. Rakendades tööprotsessides näiteks 3D printereid või digitaalseid skännereid, on ravi patsiendi jaoks mugavam ja kiirem,” tõi Kiige esile.  Ta nentis, et kui tehnoloogia ja praktilised teadmised nende kasutamisest arenevad kiiresti, siis see võib samas tekitada arstides konflikti ülikoolis õpitu ja uue vahel, mis muudabki uuendustega kohanemise mõnevõrra keerulisemaks, kuid mis ettevõtte jaoks on ometigi vajalik. Meditsiiniettevõtted peavad aga järjepidevalt otsima võimalusi erioskuste arendamiseks ja uute seadmete kasutusele võtuks, et parandada ravi tulemuslikkust ning muuta raviprotsessi sujuvamaks patsiendi jaoks.

Hambaravihüvitis peaks käima inimesega kaasas

Kiige sõnul tegelevad hambaarstid lisaks ennetustööle peamiselt tagajärgedega, mis on tihtilugu patsientide kehvade otsuste tulemus. Valdavat osa hambaprobleemidest on võimalik ennetada korralise hambaarsti vastuvõtul käimisega, õige suuhoolduse tehnikaga ning teadlikkusega toitumisest ja enda üldisest tervislikust seisundist.

“Liigume selles suunas, et vastuvõtule tulles pakutaks patsiendile enamat kui hammaste kontrollimine või parandamine. Hammaste tervis sõltub paljudest faktoritest – nii toitumisharjumustest kui hingamishäiretest, ebaregulaarsest hambaarsti külastusest kui ka näiteks inimese unekvaliteedist,” rõhutas Kiige ning lisas, et unehäired võivad põhjustada kõrvalmõju hammastele. Lisaks eelnevalt mainitud probleemidele võivad suukeskkond ja hambad olla mõjutatud ka siis, kui nina on pidevalt kinni. Teistes riikides on üha enam levinud, et arstid teevad koostööd ning töötavad samas majas nina-, kõrva-, ja kurguarstidega kui ka unearstidega. Ka Sakala Hambaravi edasiseks plaaniks on suurendada koostööd eriarstide vahel ning olla teerajajaks ühildatud teenuse pakkumisel.

Praktika näitab, et nii ennetustöö kui ravitulemused on seda efektiivsemad, mida laialdasemalt on seda teostatud. Patsientidel, kes käivad järjepidevalt iga-aastaselt hambaarsti juures kontrollis, ei teki ka ootamatuid suutervise probleeme ning nad on kursis enda tervisega. Eestis on aga jätkuvalt neid patsiente, kes pöörduvad hambaarsti juurde viimases hädas. Kiige hinnangul mängib selle käitumismustri juures rolli hambaravi finantseerimissüsteem, mis pole piisav. “Olen patsiendile mõeldud hambaravihüvitise poolt, kuid mõistlik lahendus oleks, et iga kodaniku hambaravihüvitis käiks temaga kaasas ning inimene saaks seeläbi valida endale usaldusväärse hambaarsti, mitte riik ei otsusta seda tema eest. Hambaravihüvitis võiks toimida sarnaselt, nagu töötab täna proteesihüvitis, patsientidele see meeldib ja nad on selle hästi vastu võtnud,“ selgitas Sakala Hambaravi tegevjuht. Kui eriarstiabi ootejärjekorrad on pikad, siis peavad erakliinikud looma võimalusi, kus patsient leiaks enda murele mugava ja kiire lahenduse. Näiteks lahendas Sakala Hambaravi selle mure kliiniku nutirakendusse sisseehitatud ootelisti funktsionaalsusega, mis teavitab patsiente vabanevatest raviaegadest ja seeläbi lühendab ootejärjekordi.

Hambaraviettevõtte juhtimine ei erine tavapärase ettevõtte juhtimisest

Juhtimise meetodid ning põhimõtted hambaravikliinikus on samad nagu igal ettevõttel, kuid kuna meditsiiniteenused on riiklikult reguleeritud ja järelvalve all, siis on selles ka omad erisused. Ettevõttel peab Kiige arvates olema tuumikmure, mida lahendada, visioon, eesmärgid ja kujutlus tulevikust, mida toetab vastav strateegia, et konkurentsis püsida ja oma teenuste või toodetega turunõudlusele vastata. “Selleks, et olla pidevas arengus, on esmajoones vaja investeerida personali, tegeleda teenuste ja võimekuse parandamisega ning võtta kasutusele kaasaegsed seadmed. Mahtude suurendamisega võivad kaasneda omad riskid, millega peab arvestama, kuid tehtud investeeringud peavad muutma patsientide elu paremaks ja kollektiivi tööd mitmekülgsemaks. Riske peab julgema võtta ning need peavad olema igakülgselt põhjendatud, muidu pole investeeringutel mõtet,“ selgitas Kiige.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta