Stanfordi ülikooli professor Sean Mackey uurimisrühm leidis oma uuringus, et armunud olek käivitab aju tasusüsteemid, mis mõjutavad otseselt meie valutunnetust, kirjutab NewScientist.com.

Mackey kaasas uuringusse 15 tudengit, kes väitsid, et nad on „kõrvuni armunud“. Tudengitel paluti kaasa võtta fotod oma armastatust ning ühest hea välimusega tuttavast. Uurijad lasid osalejatel käes hoida reguleeritava temperatuuriga plokki ning palusid neil öelda, kui neil ploki kuumenedes valus hakkas.

Iga osalejaga viidi läbi kolm etappi, mille ajal pidi seda nn „kuumaplokki“ käes hoidma. Esimeses etapis näidati katsealustele nende armastatu pilti ning paluti temale mõelda; teises korrati sama atraktiivse tuttava pildiga ning kolmandas lasti osalejatel lahendada tähelepanu hajutavat sõnamõistatust, mis on tuntud oma valu tajumist nõrgendava efekti poolest. Kõigi etappide ajal skaneeriti osalejate ajutegevust.

Kuumaplokk oli seatud temperatuuridele, mis põhjustasid tugevat valu, mõõdukat valu või ei põhjustanud üldse valu. Osalejad hindasid igas katseetapis oma valuaistingu tugevust. Tulemused näitasid, et nii armastatu pildi vaatamine ja temale mõtlemine kui ka tähelepanu segav sõnaharjutus vähendasid valutunnet võrdselt küllaltki tugevalt; atraktiivse tuttava foto pakkus aga vähe leevendust.

Aju-uuring näitas aga, et erinevad meetodid mõjutasid aju erinevaid protsesse. Kui sõnamäng mõjutas ajukoort, siis armastus vähendas ebamugavustunnet nucleus accumbensis, mis on aju peamine „premeerimiskeskus“. Seda suudavad tugevalt mõjutada ka näiteks kokaiin, šokolaad ja valuvaigistid.

„Ma ei kavatse siiski oma patsientidele iga poole aasta tagant armuafääre välja kirjutama hakata,“ naljatles Mackey. Samas arvas ta, et uuringul võib olla oluline meditsiiniline tähtsus. „Kui sul on haigus, millega kaasneb krooniline valu, siis võib armastav suhe sinu kogemuses väga tähtsat rolli mängida,“ ütles teadlane.