Pole just palju peresid, kes võtavad kasulapse. Takistuseks pole mitte rahapuudus ega hirm teha oma elu keerulisemaks. Emad ja isad tunnevad hoopis muret, milliseks kasulaps kasvab ning kuidas mõjutavad teda tema bioloogiliste vanemate iseloomujooned.

Eriti teevad tulevastele kasuvanematele muret lapse vaimsed võimed.

Rasked arenguhäired diagnoositakse juba varakult. Milliseid puudusi ei saa aga väikelaste puhul kindlaks teha?

Armastuse IQ

Geneetilise päritoluga on näiteks õpihäired, kõnearengu peetus, düsleksia ehk vaeglugemine ja düsgraafia ehk vaegkirjutamine. Kuid selliste häiretega laps võib sündida ka tervetel vanematel.

Lapse suutlikkust armastada inimesi, keda ta peab oma vanemateks, need häired ei sega. Pealegi aitavad spetsiaalsed korrigeerivad-arendavad metoodikad lapse arengut tunduvalt parandada.

Kasulapsel võib olla andeid, mis ilmnevad vaid soojas pereõhustikus. Uuringud on näidanud, et päritav pole mitte IQ tase, vaid vahemik, milles see võib muutuda. Selle näitaja võrdlemisel 507 paari identsete kaksikute puhul, kellest üks kasvas varasest lapseeast alates üles kasuvanemate juures, teine jäi aga oma, kuid mitte just heasse peresse, selgus, et lapsendatud lapse IQ oli teise omast kõrgem 10-15 palli võrra. Ja seda tänu normaalsetele arengutingimustele.

Seda fakti kinnitavad Ameerika spetsialistide uuringud. Selektsiooni abil valiti välja “targad” ja “rumalad” rotid. “Targad” õppisid kiiresti ja ilma vigadeta läbima labürinti ning andsid oma võimed edasi järgmistele põlvkondadele. “Rumalad” tegid palju vigu, nad ekslesid kaua labürindis ning nende järglased tegid seda samuti.

Ja mis kõige huvitavam! Kui “rumalate” vanemate rotipojad kasvatati üles “rikastatud” keskkonnas — avaras puuris, kus olid redelid, pallid, tunnelid –, siis erinevused “tarkade” ja “rumalate” rotipojukeste vahel kahanesid tunduvalt, sest “rumalad” said võimaluse oma tulemusi parandada. Siis aga asetati “targad” rotikesed “vaesesse” keskkonda, ning nende näitajad halvenesid silmanähtavalt.

Selgub, et kasvatuse tingimused võivad vähendada või isegi nullida geneetiliselt programmeeritud võimete erinevuse.

Peab lisama, et inimlastele ei tähenda “rikas” keskkond mitte niivõrd asjade maailma, kuivõrd armastust, tähelepanu, emotsionaalset toetust ning abi täiskasvanute poolt.

Just sellistes tingimustes areneb isiksuse eriline omadus — loovus: oskus leida ootamatuid lahendusi, originaalselt mõelda, läheneda ülesannetele loominguliselt. Selle omaduse määrab rohkem kasvatus kui intellekt.

Tähelepanu tuleks pöörata “kriitilistele” igadele, mil õige areng võib jagu saada isegi halvast pärilikkusest. 3-4-aastasel lapsel areneb aktiivselt intellekt, 8-11-aastaselt rajatakse isiksuse alused.

Aga äkki saab temast kurjategija?

Tulevasi kasuvanemaid paneb muretsema ka mõte kuritegelike kalduvuste pärimisest. Nad on valmis nägema nende jaoks igas mittestandardsest perest pärit kasvandikus halva pärilikkuse ilminguid. Taoline suhtumine on aga seotud väheste teadmistega lapse normaalse arengu käigust.

Kaasaegne teadus on tõestanud, et pole olemas kaasasündinud kalduvust kriminaalselt käituda.

40 aasta jooksul koguti Ameerikas ja Euroopas andmeid ühemunakaksikute kohta. Kui probleem oleks geneetilises materjalis (kaksikute puhul on see aga samasugune), siis on loogiline eeldada, et mõlemad nad peaksid olema kurjategijad. Ometi leidus küllalt kaksikutepaare, kelle seas osutus pahategijaks vaid üks. Nende uuringute tulemused võimaldasidki teha järelduse, et halbu kalduvusi ei pärita.

Kuid siiski mõningad päritavad geenide kombinatsioonid, metabolismi iseärasused, võivad soodustada agressiivsuse arenemist. Samas on võimalik varase vahelesegamise abil ennetada suurt hulka probleeme.

Kasuvanem mängib lapsega rohkem

Kasuvanemaid piinab ka kahtlus, kas nad ikka suudavad olla lapsele tõelisteks vanemateks. Samas on täheldatud, et lapsendajad kulutavad palju rohkem jõudu, aega ja vahendeid oma kasulapse peale, kui seda teevad lihased vanemad. Nad loevad oma lastele rohkem, aitavad neid kodustes töödes, mängivad sagedamini ja räägivad nendega nende probleemidest, käivad lastega sageli kinos, teatris ja kontsertidel.

Kasuvanemad osalevad aktiivsemalt kooli klassivälises töös. Nad püüavad olla head vanemad, ning selle tõttu on kohati palju paremad kui bioloogilised vanemad ongi.

Niisiis, polegi tähtis, kas teie laps on oma või lapsendatud. Armastus, tähelepanu ja usk võivad teha tõelisi imesid!

Kuidas saada ideaalseks vanemaks?

Universaalsed nõuanded aitavad luua tugeva perekonna oma lastele — omadele või lapsendatutele.

Kujundage positiivseid hajumusi. See, mis kordub ja tekitab positiivseid emotsioone, kutsub esile kiindumuse ja pideva huvi. Perekondades sünnivad rituaalid sageli iseenesest. Kui seda ei toimu, tasub nad välja mõelda. Pühapäevane perekondlik lõuna, õhtujuttude lugemine või harjumus aknast lehvitada… Sellised pisiasjad teevad koduse atmosfääri soojaks ning lähendavad pereliikmeid üksteisele.

Ärge tundke muret selle üle, kas te olete ikka head vanemad. See takistab teil nautida lastega suhtlemist. Kasvatus on raske ülesanne. Küsimused, mis teid momendil erutavad, jäid vastuseta 100 ja 200 aastat tagasi ega leia vastuseid ka tulevikus. Laps on loomulikult kasvatusobjekt, kuid ta on veel ka lihtsalt laps.

Järgige printsiipi: „Kõik parim — täiskasvanutele!” Seda ei tasu küll täht-tähelt võtta, kuid ei saa ka eitada: õnnelikud on need lapsed, kelle vanemad tunnevad rõõmu oma tööst, suhtlemisest sõpradega ja veel paljust, mis pole lastega seotud. Püüd elada kellegi nimel on kiiduväärt. Kuid seda tuleb teha vaid mõõdukalt! Vastasel juhul pöördub kõik teie vastu ning ka nende vastu, kellele ohvri tõite. “Ma andsin sulle parimad aastad oma elust, sina aga…“ Eks kõla see dramaatiliselt. Ning tulemused on loodetule hoopis vastupidised.

Olge alati toeks. Mida te ka ei teeks, kuidas te ka ei eksiks, peate ikkagi teadma: on koht, kus teid niikuinii armastatakse. Ümberringi on küllalt inimesi, kes suhtuvad teisse ja teie lapsesse kriitiliselt — perekond peab alati kaitsema. Tingimusteta armastus ja toetus muudavad inimesed paremaks — nii mõtetes kui ka tegudes.

Sarnased artiklid