Eesti Metsloomaühing on viimastel nädalatel olnud mures Valga läheduses inimeste silma alla jäänud noorte karude saatuse pärast. Eriti pärast seda kui Valgamaa jahindusnõukogu on esitanud taotluse nende karude tapmiseks veel enne augustis algavat jahihooaega.
- Elurikkus ja looduskaitse
- Eesti Metsloomaühing
- 30. juuli 2019
- Fotod: Orvuks jäänud karupoegade päästekeskus: en.orphan-bear.org
Metsloomaühing on suhelnud sellel teemal Keskkonnaameti, Politsei- ja Piirivalveameti ning Orvuks jäänud karupoegade pääste- ja rehabilitatsioonikeskusega, kust need kaks karu pärit on.
Polja ja Proša on sündinud 2017 a. Nad toodi Venemaal asuvasse orvuks jäänud karupoegade päästekeskuse hoole alla 13. veebruaril 2017 aastal. Karud toodi Pihkva oblastist ja vabadusse lasti nad sama aasta sügisel, 7 kuud pärast rehabilitatsiooni, 2017 aasta septembris samuti Pihkva oblastisse.
Venemaal asuv Orvuks jäänud karupoegade päästekeskus tegeleb pruunkarude poegade üleskasvatamise ja rehabilitatsiooniga. Sündides on karupojad abitud, kaaluvad umbes 500 g ning ema hukkumisel ei suuda nad iseseisvalt suureks kasvada. Keskusel on austustäratav kogemus, 23 tegevusaasta jooksul on üles kasvatatud ja loodusesse lastud 230 karupoega. Keskuses üleskasvatatud karupojad elavad Venemaa kaheksateistkümnes eri regioonis.
Keskuse juht Sergey Pazhetnov kirjutas, et Polja ja Proša on kahe aastaga liikunud vabastamiskohast mitusada kilomeetrit ilma selleta, et nad oleksid sisenenud asulatesse - rehabilitatsioonikeskus ei ole sellist infot registreerinud. Keskuse jaoks on üllatav see, et karupojad veetsid koos kaks talve ja endiselt on koos- rohkem kui 20 tegevusaasta jooksul ei ole keskus selliseid fakte registreerinud. Sergey kirjutas, et nad sooviksid aru saada põhjusest, miks karud nii käituvad.
Üheks võimalikuks selgituseks, miks karud on tulnud asulate lähedusse on see, et läheduses on prügimägi, lihakombinaat, loomakorjuste matmiskoht või muu sarnane koht, mis võib metslooma ligi meelitada. See paneb meile inimestena suure vastutuse - peame üle vaatama need märgid, mida me metsloomadele anname!
Inimesed, kes te näete karusid teed ületamas või metsaservas:
- Ärge peatage autosid, selleks et karudest videosid teha.
- Ärge väljuge autost.
- MITTE MINGIL JUHUL ärge loopige karule toitu!
'
Ärge õpetage oma käitumisega karusid, ärge "öelge", et inimene on sõber ja inimeselt saab toitu!
Metsloomade rehabilitatsioonikeskuse juhi sõnul on karude peletamiseks siiani efektiivsed viisid olnud kummikuulid ning heli- ja valgusefektid (inglise keeles "flare").
Kuidas aga käituda, et karusid ise asulate lähedusse mitte meelitada?
- On väga oluline, et inimesed vaataksid üle jäätme- ja prügimajanduse,
- Et ei oleks lahtisi ja pikalt täisseisvaid (=metslooma jaoks hästi lõhnavaid) prügikaste;
- Et kuskile aia taha ei visataks surnud loomade korjuseid, seda eriti siis loomalautades ja karjamaadel.
- On väga oluline, et mesinikud piiraksid mesitarud elektrikarjustega enne seda kui karud sealt sööma õpivad käima.
- On väga oluline, et inimesed korrastaks oma krunti piiravad aiad, see on esmane viis takistada metsloomade pääsu aedadesse.
Venemaa rehabilitatsioonikeskuse inimesed on oma endiste hoolealuste saatuse pärast mures ja paluvad karusid mitte tappa. Nad on valmis sõitma ka ise Eestisse, kui on vaja abi karude uimastamisel. Nad on valmis sõitma vastu ka piirile, et karusid seal vastu võtta ning leidma karudele uue elukoha.
Ka meie palume, et Keskkonnaamet ei väljastaks nende karude tapmiseks erakorralist jahiluba. Palume kiiremas korras korraldada karude uinutamine ja ümberasustamine.
Metsloomaühing on valmis omalt poolt kaasa aitama teiste lahenduste leidmisel ja soovime koostöös leida muu lahenduse. Oleme rääkinud Politsei- ja Piirivalveametiga, kes on valmis igati omalt poolt kaasa aitama selle mure lahendamisele karude jaoks positiivsel viisil.
Ja lõpetuseks ja kõige olulisem!
PALVE jahimeestele - kuna kohe algab karujahi hooaeg.
Palume neid kahte karu, kellel on kollased kõrvamärgid, mitte maha lasta. Palume, et teeksite koostööd nende karude leidmisel ja aitaksite kaasa nende tagasitoimetamisele.
Loodame et karud on ikka veel elus. Viimastel päevadel ei ole enam neist infot tulnud.
Palun andke Metsloomaühingule teada, kui kohtute või näete neid kahte karu, kellel on kollased kõrvamärgid. Need on rehabilitatsioonikeskuses üleskasvatatud karud. Kas nad liiguvad ikka koos või eraldi? Kirjutage meile see info kas e-mailile või FB sõnumitesse!
Lisainfo: Katrin Idla, Eesti Metsloomaühingu juhatuse liige, tel 58603217
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta