Poliitiline turbulents avaldab maailmamajandusele negatiivset mõju. USA ja Hiina vahelise kaubanduskonfliktiga ja Brexitiga seotud ebakindlust võimendavad geopoliitilised pinged mujal maailmas. Töötleva tööstuse tootmismaht on juba mitmes riigis läinud langusesse ning see avaldab ka laiemat mõju kogumajandusele. Euroala majanduskasv aeglustub sel aastal 1,1%-ni ning järgmise aasta majanduskasv tuleb meie hinnangul veelgi nõrgem. Keskpangad on hakanud jõulisemalt tegutsema, kuid nende võimalused majanduse ergutamiseks on piiratud. Euroopa Keskpank langetab meie hinnangul lähiajal hoiuste intressimäära ja jätkab tulevaste otsuste eelkommunikatsiooniga. Madalate intressimäärade keskkond peaks lähiajal püsima ning lisaks ootame varaostuprogrammi taastamist. Kuigi praeguses olukorras on fiskaalpoliitika kasutamine rahapoliitikast isegi tõhusam, võib ka see jääda liiga aeglaseks ja ebapiisavaks majanduskasvu aeglustumise vastu.

Nõrgenev välisnõudlus pidurdab Eesti majanduskasvu

Vaatamata nõrgenenud väliskeskkonnale, püsis Eesti majanduskasv käesoleva aasta esimesel poolel tugev. Teisel poolaastal peaks aga kasv aeglustuma. Swedpanki prognoosi järgi kasvab sel aastal Eesti majandus 3,3%.  Väliskeskkonna halvenemine tõenäoliselt süveneb ning see aeglustab meie majanduskasvu järgmisel aastal 2,3 protsendini.

Tootmise ja ekspordikasvu väljavaated on halvenenud

Eesti majanduskasv oli selle aasta esimesel poolel küll tugev, kuid majandussektorite lõikes on olukord erinev. Töötleva tööstuse tootmismahu kasv on tugevnenud, kuid see kasv pole olnud laiapõhjaline ning tootmismahtude kasvuväljavaated on halvenenud. Elektritoodang on kiiresti kerkinud süsinikdioksiidi kvoodihinna tõusu tõttu tugevas languses ning meie hinnangul pidurdab energiatootmise vähenemine SKP kasvu vähemalt veel lähiajal. Langusesse on läinud ka eelnevalt väga kõrgele tõusnud ehitusmahud. Koos palgafondi reaalkasvu kiirenemisega on jaekaubandusettevõtete müügimahu kasv aga paranenud.  Kui tööstuse ja ehituse kindlustunne halvenevad, siis tarbijate kindlustunne on püsinud tugev ja teenuste sektori kindlustunne on selle aasta algusest taas paranema hakanud. See näitab, et sisenõudlus peaks Eestis vähemalt lähiajal tugev püsima. Eesti peamiste kaubanduspartnerite impordikasv on aeglustunud ning ka meie tööstusettevõtete ekspordikasvu väljavaated on halvenenud. Meie hinnangul ekspordikasv sel ja järgmisel aastal aeglustub. Kuigi intressimäärad peaksid madalad püsima, piirab nõrgenev nõudlus ja vähenenud kindlustunne ettevõtete investeerimist.

Tööjõupuudus peaks järgmisel aastal mõnevõrra leevenema, kuid palgakasv jääb tugevaks

Koos majanduskasvu aeglustumisega väheneb tasapisi ka nõudlus täiendava tööjõu järele – see omakorda pidurdab veidi palga- ja hinnakasvu. Meie prognoosi järgi kasvavad hinnad sel aastal 2,3% tänu energiahindade kasvu aeglustumisele ning alkoholiaktsiiside langetamisele. Järgmisel aastal peaksid hinnad kasvama samas tempos kui tänavu - inflatsiooni kergitavad toidu, üüri ja vaba ajaga seotud teenuste kallinemine. Tööhõivemäär peaks lähiaastatel kõrge ja töötusemäär madal püsima. Palgakasv kiireneb sel aastal 8 protsendini. Koos majanduskasvu aeglustumise ja tööjõupuuduse leevenemisega peaks palgakasv järgmisel aastal küll hoogu veidi maha võtma, kuid jääma jätkuvalt tugevaks. Meie hinnangul kasvavad palgad järgmisel aastal 6,5%. Majapidamiste ostujõud kasvab küll aeglasemalt, kuid see peaks hoidma eratarbimise kasvu mõõdukana.

SKP aegridade revisjon võib prognoosi täpsust muuta

Statistikaameti poolt peatselt avaldatav ulatuslik SKP revisjon võib halvendada meie majandusprognoosi numbrilist täpsust, kuid väljavaadet majanduses toimuvate muutuste kohta see tõenäoliselt oluliselt ei mõjuta. 

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta