Keskkonna- ja kultuuriministri kohtumisel otsiti võimalusi, kuidas kiirendada Eesti pühapaikade kandmist kaartidele, et metsaomanikud saaksid metsateatist võttes kohe infot ajalooliste pühapaikade kohta.

Eesti riigi erinevate ametite info looduslike pühapaikade kohta on puudulik ja seepärast käib selliste piirkondade inventeerimine. Eestis on hinnanguliselt 3000 looduslikku pühapaika, millest umbes 450 on muinsuskaitse all ning ligi 90 looduskaitse all üksikobjektidena. Selliste pühapaikade parema kaitse tagamiseks on alates selle aasta 1. maist muinsuskaitseseaduses uus mälestise liik – ajalooline looduslik pühapaik.

Eile kohtunud keskkonnaminster Rene Kokk ja kultuuriminister Tõnis Lukas rääkisid võimalustest, kuidas õige informatsioon ajalooliste pühapaikade kohta jõuaks võimalikult kiiresti metsaomanikeni. Keskkonnaminister Rene Kokk: " Ajalooliste pühapaikade kaart tuleb võimalikult kiiresti korda saada, sest praeguses olukorras ei pruugi metsomanikud teada, et raiuvad või plaanivad raietöid mõnes pühapaigas."  „Maa hinge tuleb tunda. Ja selles asjas on Eesti kogu Euroopaga võrreldes oma ajalooliste looduslike pühapaikade uurimisel ja tähistamisel täiesti unikaalne. Samas on meil veel nii mõndagi teha. Muinsuskaitseamet jätkab oma tublit tööd ja hiljemalt järgmise aasta lõpuks on üle poolte ajaloolistest looduslikest pühapaikadest on kaardistatud. Kõikidel inimestel peaks olema võimalus kaardi pealt näha, et kas tal on au omada ajaloolist looduslikku pühapaika,“ ütles kultuuriminister Tõnis Lukas.

Eestis oli eelmisel aastal mõnda aega kasutuses FSC Eesti tellimusel koostatud looduslike pühapaikade kaardikiht. Paraku tuli see ametlikest andmebaasidest eemaldada ulatusliku desinformatsiooni tõttu. Näiteks oli kogu ulatuses loodusliku pühapaigana kihile kantud Võhandu jõgi koos 50-meetrise puhvriga mõlemal kaldal. Kõnealune kaardikiht on pärast selle ametlikest andmebaasidest eemaldamist pandud üles vabatahtlike poolt hallatavale kodulehele. Säästva metsa majandamise sertifikaati (FSC) omavaid metsaomanikke on sellest kihist Eesti FSC poolt teavitatud. Juhul kui metsaomanik vastavat sertifikaati ei oma, ei ole ta tõenäoliselt kõnealusest kodulehest teadlik. Kaardikihi vigade parandamiseks teeb Muinsuskaitseamet FSC Eesti haruga koostööd.

Selle aasta lõpuks on Eestis üle vaadatud ja pärandkultuuri andmebaasi kantud 99 Harjumaa ja 48 Ida-Virumaa objekti ning kui nendesse paikadesse plaanitakse raietöid, ilmub metsateatisele automaatselt info kinnistul asuva pärandkultuuri objekti kohta, ehk teisisõnu hoiatus koos kontaktandmetega, kust saab täiendavat teavet. Riikliku kaitse all olevad ajaloolised looduslikud pühapaigad on kantud muinsuskaitse objektidena metsaregistrisse. Kui sinna esitatakse metsateatis, automaatset kooskõlastust ei anta, vaid saadetakse edasi muinsuskaitseametisse. Muinsuskaitseamet otsustab, kas ja millistel tingimustel metsateatis kooskõlastada. Riikliku kaitse all mitte olevates pühapaikades on pühapaigaga arvestamine maaomaniku jaoks vabatahtlik.

Kultuuriministeeriumis koostatud arengukava „Eesti looduslikud pühapaigad uurimine ja hoidmine. Arengukava 2015-2020“ elluviimine jätkub ja praegu kestavad tööd ajaloolise Läänemaa, Hiiu maakonna ning Lääne-Viru maakonnas, selgunud on ka Pärnumaa pühapaikade inventeerimise võitja. Keskkonnainvesteeringute Keskuse looduskaitse programmist on selleks ja juba tehtud töödeks Harju- ja Ida-Virumaal eraldatud 389 760 eurot.

Sarnased artiklid