Elurikkuse Erakond on seisukohal, et metsanduse arengukava (MAK) senine koostamine aastateks 2021-2030 on hoolimata ühiskonna, metsaökoloogide, teadlaste näilisest kaasamisest kaldu senise metsapoliitika jätku pooldajate, metsatöösturite, suunas.

Arengukava eesmärk on saavutada ühiskondlik kokkulepe metsade jätkusuutliku majandamise suunamiseks, arvestades nii sotsiaalseid, majanduslikke, keskkonnakaitselisi kui ka kultuurilisi aspekte. Eesmärgi sõnastuses on olulised märksõnad „ühiskondlik kokkulepe“ ja „jätkusuutlik majandamine“, mida uus arengukava näib toetavat vaid sõnades. Ühiskondlikku kokkulepet saab õiglaselt teha viisil, kui kõikide huvirühmade kaal on võrdne ning ei eelistata üht huvirühma teisele.

Praegusel juhul on keskkonnakaitsjate ja metsaökoloogide sõna olnud vähem väärtuslik kui metsaarendajatel. On unustatud, et RMK-metsad peaksid kasvama kogu Eestimaa rahva huvides. Jätkusuutlikku majandamistki näevad erinevad huvirühmad erinevalt ning praeguseks kirja saanud arengukava ei seisa piisavalt tugevalt pikaajalise ökoloogiliselt jätkusuutliku metsade majandamise ja metsade elurikkuse eest, mida arengukava koostamisel soovitavad järgida Tartu Ülikooli metsateadlased.

Oktoobri alguses valminud erametsaomanike seas läbi viidud uuringu põhjal saab öelda, et üle 90% metsaomanikest hoolib oma metsa pikaajalisest jätkusuutlikkusest ja ökoloogiast. Riigi ja RMK tegevus ja plaanid tekitavad neis pahameelt. Seda tuleks metsanduse arengukava koostamisel ka arvesse võtta ning mitte alluda vaid suuromanike ootustele.

Eestlased on metsavööndi rahvas. Mets on alati olnud ja on ka praegu palju enamat kui koht puidumassi kogumiseks. Eelkõige on mets ökosüsteem, mis bioloogilise ja geneetilise mitmekesisuse hoidja, elupaik paljudele liikidele, oluline osa Eesti ja maakera kopsudest, CO2 siduja ja hapniku tootja. Mets on looduskodu, mis pakub inimesele peale puidu erinevaid loodushüvesid puhkusekohast metsasaadusteni.

Mets ja metsaga seotud erinevad tegevused  kuuluvad Eesti rahvuskultuuri hulka, meie hiied on maailma vanimad looduskaitsealad  ning uus metsanduse arengukava peab arvestama EV Põhiseadusega.

Metsanduse arengukava erinevatele stsenaariumitele loomanimede andmine näitab olukorra grotesksust. Oleks viimane aeg sisuliselt ja erinevaid osapooli kaasavalt arengukavale läheneda.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta