Laenu maksimumsumma on 2012/2013 õppeaastal 1920 eurot ning intress 5% aastas laenujäägilt. Laenu saamiseks pead leidma kas kaks eraisikust käendajat või andma tagatiseks Eestis asuva kinnisvara.

Kuna õppelaen on rahaline kohustus, peaks enne laenuvõtmist järele mõtlema, kas seda läheb õpingutega seotud kulude katteks hädasti vaja või saaks hakkama ka muul moel. Kui eesoleva õppeaasta kulusid-tulusid kokku lüües selgub, et laenu oleks siiski vaja, tasub teada, et seda ei pea võtma maksimumsummas 1920 eurot.

Kuigi mõned pangad pakuvad võimalust teha avaldusel linnuke kasti „Soovin järgmise aasta laenusummat automaatselt kontole“, ei pea seda võimalust kasutama. Iga õppeaasta alguses võiks oma eesootavad kulud üle vaadata ning siis vajadusel uus avaldus laenu saamiseks kirjutada.

Kui sa oled eelmisel aastal võtnud laenu sellistel tingimustel, et uuel õppeaastal laekub ka uus laen automaatselt sinu kontole, aga tänavu siiski enam laenu ei vaja, siis tuleb sul loobumiseks kirjutada pangale avaldus. Seda on võimalik teha septembri esimeste nädalate jooksul, kuni pangad pole asunud õppelaenu summasid üle kandma. Täpne kuupäev, mis ajaks peaksid loobumisavalduse esitama, küsi oma pangast järele.

Tagasimaksed hiljemalt aasta pärast kooli lõpetamist 

Õppelaenu pead tagasi maksma hakkama hiljemalt aasta pärast kooli lõpetamist ning tagasi maksmiseks on sul aega kaks korda nii palju kui pikk on olnud sinu õppekava järgne õpiaeg. Enne laenuvõtmist mõtle, kas on tõenäoline leida sellise palgaga töökoht, et suudad õppelaenu makseid korrektselt tasuda. Näiteks bakalaureuseõpe kestab kolm aastat ning kui võtad igal aastal maksimumsumma, on sul õpingute lõpuks kogunenud juba 5760 euro suurune laen, lisaks intressid. See on üsna suur summa ning võib takistada sinu muid tulevikuplaane – näiteks arvestatakse õppelaenu kohustusena, kui tahad eluasemelaenu võtta ning selle võrra on võimalik tulevane laenusumma kodu soetamiseks väiksem.

Õppelaenu taotlemise tingimused 

Õppelaenu saad taotleda siis, kui õpid täiskoormusega õppes kas era- või riiklikus ülikoolis, rakenduskõrgkoolis, keskkooli lõpetanuna kutsekoolis või mõnes samaväärses koolis välisriigis. Kui õpid kõrgkoolis osakoormusega või põhikooli lõpetanuna kutsekoolis, siis sa õppelaenu võtta ei saa. Samuti ei saa õppelaenu akadeemilisel puhkusel olles.

Õppelaenu saamiseks on üldjuhul vaja kas kahe eraisiku käendust või Eestis asuva kinnisvara tagatist. Käendajatele esitavad nõuded võivad õppelaenu väljastavates pankades mõnevõrra erineda – näiteks võib olla käendajatele kehtestatud nõue, et neil peab olema viimase kolme kuni kuue kuu jooksul olnud regulaarne ja dokumentaalselt tõestatav sissetulek, mõni teine pank on oma tingimustes sissetuleku suuruse ka määratlenud – üldjuhul on selleks miinimumpalk ehk 290 eurot kuus.

Kindlasti tuleb aru saada käenduse tähendusest. Kui sa käendad oma sõbra õppelaenu, pead arvestama sellega, et panga ees on laenuvõtjal ja käendajal solidaarne vastutus. See tähendab, et kui laenuvõtja jääb pangale laenumaksed võlgu, tuleb laenu maksta käendajal ehk sinul. Kusjuures on ka võimalik olukord, kus pank pöördub võlanõudega kõigepealt käendaja poole, mitte ei püüa esialgu võlgnikult võlga kätte saada.