Puhkuse ajal kipub raha rohkem kuluma – ka siis, kui puhata Eestis. Majutuskulud Eesti ilusaid paiku külastades, kultuuriüritused ja söömine väljaspool kodu tähendavad väljaminekuid, mida oleks tark ette planeerida, et pärast puhkust näpud põhjas poleks. 

Kuigi puhkuse alguses võib rahaline seis üsna hea tunduda, sest tööandjalt on laekunud puhkusetasu (see makstakse hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust, kui sa pole tööandjaga teisiti kokku leppinud), tasub meeles pidada, et selle rahaga tuleb tükk aega hakkama saada. Näiteks kui lähed juuli alguses 28-päevasele puhkusele ning oled kätte saanud nii puhkusetasu kui juunikuu palga, laekub järgmine harjumuspärases suuruses palk alles septembri alguses – augustis tehtud töö eest. 

Planeeri mitme kuu peale ette 

Seega oleks esimene soovitus planeerida oma rahaasju vähemalt kahe kuu peale ette, et teada saada, kui palju võid puhkuse ajal kulutada, et järgmisel kuul näpud põhjas poleks.

Ülevaate saamiseks on hea koostada eelarve. Pane kirja oma sissetulek (palk ja puhkusetasu) ja kui sul on puhkuse jaoks raha kõrvale pandud, siis ka see summa. Edasi märgi üles kõik kohustuslikud kulud nagu kommunaalmaksed ja muud arved, samuti toidule ning transpordile kuluvad summad. Seejärel saad teada, kui palju saad puhkuse ajal ning sellele järgneval kuul kulutada. Näiteks võid eelarve põhjal välja arvutada, kui palju sa kas iga päev või iga nädal kulutada võid, et omadega kenasti välja tulla. 

Puhkuseraha ei pea enne puhkust maksma 

Kui tead, et kipud liiga palju kulutama, võib aidata järgmine soovitus. Lepi tööandjaga kirjalikult kokku, et puhkusetasu makstaks sulle välja mitte enne puhkusele minemist, vaid järgmisel palgapäeval. Selline võimalus on seadusega lubatud.

Hakka juba nüüd järgmiseks puhkuseks raha koguma

Veel üks hea nipp on mõelda juba nüüd järgmise aasta puhkuse peale ning hakata selleks raha koguma. Just nii tegi mullu suvel RE/MAX Centrali kinnisvaramaakler Kätlin Sitsi, kel on koos kolme sõbra perega tavaks saanud veeta juulis neli päeva Lõuna-Eestis.

Kuna korraga tuleb välja käia üsna kenake summa ööbimise eest turismitalus ning maksta bensiini ja söögi-joogi eest, on see perede rahakotis alati tunda andnud. Nii otsustaski sõpruskond mullu, et tänavuseks reisiks hakatakse kohe raha koguma. Võrus mindi panka, avati arvelduskonto ning iga pere hakkas sellele kandma 20 eurot kuus.

Kätlin Sitsi sõnul ei tekitanud igakuine 20 euro kõrvale panemine tema kuueelarves kitsikust. “See raha oleks muidu nagunii kas toidule, lastele või meelelahutusele ära kulunud. Praegu on aga tõeliselt mõnus teadmine, et meie sõpruskonna traditsiooniline suvereis Lõuna-Eestisse on justkui sünnipäevakingitus - eelmisel aastal minu sünnipäeval avatud ühisele reisikontole on kenake summa kogunenud. Tänavuse reisi majutuse ja söögikulud saame kenasti kaetud ja jääb veel ka seemneks järgmise puhkuse jaoks,” jagas Kätlin Sitsi rahulolu reisikonto üle.

Sarnased artiklid