Põuda põhjustab sademete puudus. eestis võib see tekkida soojal aastaajal. Põua mõju inimesele ning keskkonnale oleneb veepuuduse tekkimise ajast ja kestvusest võrreldes veevajadusega. Veevajadust vaab hinnata veekasutuse intensiivsuse ning olemasolevate reservide järgi.

Põuda esineb praktiliselt igal pool maailmas, kuid seda iseloomustavad näitajad võivad olla väga erinevad. Kui enamus ilmariskidest tekib äkki, siis põud kujuneb pikema aja - nädalate, kuude ning mõnel pool ka aastate vältel.

Põuaga halveneb sageli ka vee kvaliteet, sest mitmete lisandite kontsentratsioon põhjavees võib tõusta. Põuale on enamasti iseloomulik ka normaalsest kõrgem õhutemperatuur, sest kõrgemal temperatuuril on auramisel veekadu suurem.

Auramist soodustavad ka tugevad tuuled ja madal õhuniiskus, millega kaasneb omakorda põua tugevnemine.

Soovitused põuaga kohanemiseks

• kasuta vett säästlikult
• hoolitse põua käes kannatavate aia- ja põllutaimede eest.
• põud on seotud suure metsa- ja maastikutuleohuga - võta kasutusele abinõud tuleohu vältimiseks
• ära suitseta ega tee tuld metsas
• ära jäta vedelema klaastaarat, sest see koondab päikesekiiri
• suitsu või tuld märgates helista hädaabinumbrile 112, hoiata teisi inimesi ning asu võimaluse piires tuld kustutama või selle levikut piirama.

Lugu ilmub koostöös Riikliku ilmateenistusega. Leia ilmateade siit.

Loe ka muude ilmariskide kohta.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta