Ilmselt ei leidu palju tartlasi, kes poleks näinud, paitanud või vähemalt kuulnud sellest must-valgest isasest kassist, kes resideerub Tartu Aparaaditehases. Algselt oli Gutenberg Eesti Trüki- ja Paberimuuseumi kass, ehk kassimaailma terminites ise hakkas selleks ühel päeval 2012. aastal. Kui muuseum aga 2018. aasta alguses kolis, jäi Gutenberg Aparaaditehasesse paigale ja pole sealt lahkunud tänini.

Kastani tänava elanik Jaak meenutab aega, kui veel kassipojaohtu Gutenberg nende maja hoovis käis: "Ta armastas istuda garaaži katusel ja sealt jälgida mu tegemisi. Kui teda esimest korda nägin, puhastasin parajasti vihmaveetorusid - ta istus ja vaatas mind terve selle aja."

Kohalik elanik nentis, et praegu üsna iseseisva mainega Gutenberg ei lasknud juba tollal endale eriti pai teha, isegi siis mitte, kui ükskord ootamatult teise korruse avatud aknast lausa pererahvale tuppa tuli. "Ta jooksis voodi alla," naerab Jaak, "ega tahtnud sealt kuidagi enam välja tulla."

Kui Gutenberg aga kord Aparaaditehasesse paikseks jäi, jäid ta külaskäigud aina harvemaks kuniks lakkasid sootuks. "Tänapäeval kohtume ainult Aparaaditehases," muigab Jaak. Aparaaditehases võib tõepoolest märgata Gutenbergi elutegevuse jälgi kõikjal - pea igal söögikohal seisab nurgas Gutenbergile väike vee- ja toidunõu, uksed jäetakse irvakile ja pleedikuhjades on tihti kassisuurune süvend. Hoolimata juba auväärsest vanusest - väidetavalt on Gutenberg juba 11 aastane - käib ta siiani külas ka mitmetel kultuurilinnaku naabritel nagu Hektori hostel, mille restoranis on mõistagi talle alati ka sööginõu ootamas, või Samelini saapavabrik.

Tartlaste südametes on Gutenberg oma koha leidnud ja nii kuuleb pea iga Aparaaditehase külalise suust rõõmsat hüüatust, kui Gutenbergi mustvalge väike kogu, mis talvisel ajal näiteks tihti Aparaadi restorani koridori radikale on end seadnud, neid sisse astudes tervitab. Gutenberg oma müstilise loomuse, rahulikkuse ja boheemlasliku elustiiliga on justkui Tartu vaimu kehastus, kes tuletab kõigile meelde, et elus on olulised vaid kolm asja: soe küljealune, hea toit ja rohkelt sõpru.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta