Tsiviliseeritud maailmas pole kasutatud rõivaid, jalatseid , kodutekstiili ja mänguasju peetud olmeprügiks juba möödunud sajandi seitsmekümnendatest aastatest. Kogumine sai alguse Skandinaaviamaadest, kus algul alustati kasutatud esemete kogumisest kampaaniate raames. Õige pea selgus, et ainult heast tahtest ja vabatahtlikust tööst ei piisa, vaja oli ka raha, näiteks esemete transportimiseks. Nii tekkisid kulude katmiseks esimesed kasutatud riiete kauplused ja õige pea hakkasid tekkima linnaruumidesse ka esimesed kasutatud riiete konteinerid.

Eestis on inimestel olnud võimalus neile mittevajalikud esemed ära anda alates 2004.aastast, kui kasutatud rõivaste, jalatsite, kodutekstiili vastuvõtmist alustasid nii Humana kauplused kui ka Uuskasutuskeskus. Kui algul oli riiete annetamine tagasihoidlik, siis aasta-aastalt on see suurenenud ja 2013.aastal kogus Humana Eestis kasutatud rõivaid ja jalatseid 312 tonni.

2014.aastal jõudis rõivakogumine Eestis uuele tasandile, kui Tallinna Jäätmekeskus paigaldas Tallinna linnaruumi ja lähematesse valdadesse 22 kogumiskonteinerit, mida tühjendab ja konteinerite korrashoiu eest hoolitseb Humana Sorteerimiskeskus. Konteinerite asukohad on leitavad Tallinna Jäätmekeskuse  kodulehelt. Inimesed võtsid algatuse hästi vastu ja praeguseks on välikonteinerite kaudu kogutud juba üle 130 tonni rõivaid ja jalatseid. 2015.aasta alguses on plaanis paigaldada veel 10 konteinerit lisaks. Kogumiskonteinerite paigaldamise eest on Tallinna Jäätmekeskus esitatud ka Aasta Keskkonnategu 2014 kandidaadiks.

Humana teeb koostööd ka Uuskasutuskeskusega, aidates realiseerida ja ümbertöötlemisse saata neile mittevajalikku riidekraami.

Muutumas on ka seadusandlus ja riigi jäätmekavas aastateks 2014-2020 on taaskasutusele, sealhulgas rõivaste ja jalatsite taaskasutuse korraldamisele rohkem tähelepanu pööratud.

Küsimus, mida inimesed alati esitavad, on, mis saab nende annetatust edasi? Tallinna piiril Tänassilma Tehnopargis asuv Humana Sorteerimiskeskus käitleb ligi 200 tonni kasutatud rõivaid nädalas ja koos kauplustega on Eestis loodud ligi 300 töökohta.

Riided sorteeritakse vastavalt kvaliteedile ja kasutusotstarbele. Osa müüakse Eesti ja Läti kauplustes katmaks tegevuskulusid (rendid, palgad, transpordikulud jms,), osa suunatakse arenguabiks peamiselt Angolasse, Malawisse ja Mosambique, osa saadetakse ümbertöötlemiseks peamiselt Indiasse ja Pakistani ja väike osa jääb ka prügiks.

Prügisse lähevad ainult asjad, mida kuidagi pole võimalik ümbertöötlemisele suunata nagu katkised ja lõpuni kulunud jalatsid ja mänguasjad, värvised, õlised või hallitanud riided või muu konteineritesse sattunud olmeprügi. Kilekotid, millesse annetused on pakitud, kogutakse eraldi, pressitakse ja realiseeritakse jäätmekäitlusettevõtete kaudu. Kogutu jaguneb kvaliteedi järgi nii, nagu lisatud diagrammis:

Riiete diagramm

Arvestuslikult tekib põhjamaades, mille hulka ka Eesti kuulub, rõivajäätmeid seitse kilo inimese kohta aastas, seega tekib Eestis ligikaudu 9 tuhat tonni tekstiilijäätmeid aastas. Ühe kilo tekstiili taaskasutusse või ümbertöötlemisse suunamisega hoitakse ära 4,2 kilo süsihappegaasi paiskumine atmosfääri, seega on rõivaste kogumisel otsene mõju kasvuhoonegaaside tekkele ja globaalsetele kliimamuutustele. 2014.aastal on Humana erinevate kogumisvõrgustiku kaudu kogunud ja käidelnud 500 tonni kasutatud rõivaid ja jalatseid. Kogumise suurendamisel on oluline elanikkonna keskkonnateadlikkuse tõstmine ja kogumisvõrgustike laiendamine.

Riiete taaskasutamist puudutavate lehekülgede lingid:

Erinevad kangad ja materjalid

Mõju keskkonnale, ühiskonnale ja tervisele

Taaskasutus ja jäätmed

Sarnased artiklid