Riikliku innovatsiooniprogrammi AccelerateEstonia Materjalivoo projekti uurimusest selgus, et kehtiv õigusraamistik ei toeta kiiret ja mugavat tootmisjääkide vahetust ettevõtete vahel. Koostöös Keskkonnaministeeriumiga on projekti eestvedajad algatanud jäätmeseaduse muutmise, et lihtsustada ja automatiseerida jäätmelubade ja aruandluse protsessi ning toetada riiklikke ringmajanduse eesmärke.

 „Algselt oli meie plaan kaardistada ja digitaliseerida Eesti ettevõtete tootmisjäägid, muuta info soovijatele avalikult kättesaadavaks ja luua seeläbi paremad võimalused tootmisjääkide laialdaseks kasutuselevõtuks. Üsna kiiresti sai aga selgeks, et tänane jäätmete ringlussevõtu protsess ja dokumentatsioon on nii mahukas ja aeganõudev, et nullib kogu ettevõtete motivatsiooni tootmisjääkide ringlusesse suunamise võimaluste otsimiseks,“ rääkis AccelerateEstonia Materjalivoo projekti eestvedaja Mayri Tiido, kelle sõnul tuleb enne tootmisjääkide tekitajaid ja teisese tooraine huvilisi kokkuviiva platvormi loomist tagada senisest lihtsam õiguslik raamistik.  

Koostöös Keskkonnaministeeriumiga on projekti eestvedajad algatanud õigusloome muudatuste vajalikkuse analüüsi, et lihtsustada ja automatiseerida riiklikku jäätmelubade ja aruandluse protsessi. Keskkonnaministeeriumi asekantsleri Kaupo Heinma sõnul aitaks protsessi lihtsustamine Eestit ka euroliiduüleste kohustuste täitmisel. „Juba praegu peame suutma taaskasutada vähemalt 70% ehitus- ja lammutusjäätmetest, aastaks 2025 peame eraldi koguma tekstiilijäätmed ning aastast 2030 ei tohiks enam prügilatesse ladestada jäätmeid, mida on võimalik ringlusse võtta või teisel viisil materjali või energiana taaskasutada. Muutes tootmistes tekkivate jääkmaterjalide üleandmise ja ringlusse suunamise lihtsamaks, toetaksime olulisel määral nende kohustuste täitmist,“ märkis Heinma.  

„Ühelt poolt tunnevad ettevõtted tootmisjääkide tekitajatena üha enam huvi selle vastu, mis nende jääkidest edasi saab. Jääkide saatuse läbipaistvust nõuavad ka kliendid lähtuvalt keskkonnahoidlikest aspektidest. Teisalt on turul suur ja järjest kasvav hulk väiketootjaid - disainereid ja käsitöölisi, kes otsivad jääkmaterjale, millest enda tooteid luua. Tootmisjääkide tekke info avalikuks muutmine ja sellele ligipääsu tekitamine vähendaks oluliselt bürokraatiat ja suurendaks ettevõtete huvi oma jääkide ringlusesse suunamise vastu,“ selgitas Tiido ja lisas, et loomulikult ei tähenda tootmisjääkide digitaliseerimine seda, et kõik ringmajanduse väljakutsed saavad korraga lahendatud.

„Küll oleks sellise tootmisjääkide vahetamise platvormi loomine esimene samm, et võimaldada ringmajanduslike lahenduste rakendamist Eestis,“ tõdes Tiido.

Materjalivoog oli üks neljast riikliku innovatsiooniprogrammi AccelerateEstonia projektidest. Üheksa kuu jooksul uuriti ca 140 Eesti ettevõttes tekkivaid materjalijääke ning nende edasist saatust. Selgus, et Eestis puudub ühtne süsteem, mille kaudu saaks ettevõtjad infot, kellel milliseid jääke ja millises koguses tekib ning kuidas neid materjale edasi kasutatakse. Samuti on puudujääke asjakohases seadusandluses. Nüüd asutakse koostöös Keskkonnaministeeriumiga vajalikke muutusi ellu viima.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta