Lõppev aasta on olnud mitmes mõttes eriline ja meeldejääv, pakkudes muuhulgas inimestele rohkem aega iseendaga veetmiseks ning oma harjumuste korrigeerimiseks. Keskkonnaagentuur annab kaasa viis soovitust, et keskkonnateadlikumalt veedetud jõuluaeg hinge rohkem rõõmu ja rahulolu saaksid tuua.
- Inimene, kogukond, ühiskond
- 21. detsember 2020
- Foto: Pixabay, CC Public Domain
Oh kuusepuu, oh kuusepuu…
Paljude jaoks on jõulukuusk aastalõpupühade sünonüümiks. Millist kuuske aga eelistada, et selle jalajälg keskkonnale koormavaks ei muutuks?
Esimese eelistusena soovitame valida koju kasvujõuetu või siis potiga müüdava kuusepuu. Hästi sobib nii võrdselt kraavipervelt, liini alt kui mujalt RMK juhatatud kohast pärinev puu. Või poeplatsilt pärinev, kuhu puuvalik on juba kokku toodud ning ei pea selle järele oma masinaga eraldi loodusesse sõitma.
Potis kasvava kuuse osas peaks olemas olema hilisem plaan ja koht, kuhu see pärast ümber istutada, et jõulurõõm juured alla saaks ajada ning oma eluringi jätkata.
Keskkonna mõttes halvimaks valikuks on plastkuusk, mis kestab küll kõige kauem, kuid mille valmistamise (plastik+võimalikud värvi- ja muud keemilised ained), transpordi (tõenäoliselt teisest maailma otsast tarnitud) ja hilisema utiliseerimise osas on ökoloogiline jalajälg kõige suurem.
Kel pisipere suureks kasvanud, kuid sooviksid sellegipoolest päris jõuluhõngu tunda, võivad edukalt piirduda ka mõne kuuseoksa või väiksema käbidest tehtud kaunistusega.
Ilu sünnib patta panna palju aastaid järjest
Nagu moetööstusel, käivad ka jõulupuu ehtimisega kaasas iga-aastased trendid ja suunad. Ületarbimise piiramiseks võiks siin igaüks mõelda, kas igaks aastaks uue komplekti trendiehete, karra ja vilkuvate elektroonikatulukeste soetamine on ikka kõige mõistlikum viis ajaga kaasas käimiseks?
Taaskasutuse ning ringmajanduse usku inimene võiks pigem valida ajatud ehted, mis kestaksid pikemalt kui mõne hooaja. Või mis veel parem – tulla tagasi juurte juurde ning kaunistada kuusk naturaalsete või enda valmistaud ehetega: olgu need siis õlgedest, volditud paberist, piparkookidest või muust käepärasest ja kaunist.
Et jõulukuusk eesmärgi täidaks, võiks ta ehete koorma all ka ise välja paista ning vahel on veidi tagasihoidlikum välimus ka hingele kaunim.
Kingitused tulgu südamest
Jõulud võrduvad paljude jaoks kingitustega, eriti oluline on see pere kõige nooremate jaoks. Kiire elutempo võib aga tingida selle, et kinkide ostmine jääb viimasele minutile. Selleks, et vältida viimasel hetkel kiirustades tarbetute ostude tegemist ja kaubanduskeskustes sagimist, võta hetk ja mõtle oma ostud hästi läbi. Ei ole mõtet kinkida mõttetut träni, mille on oht jääda suure tõenäosusega riiulile tolmu koguma.
Pühadeaeg ja liigne tarbimine on keskkonnale koormav. Inimene saab aga ise väga palju väikeste sammudega ära teha, et meie ökoloogiline jalajälg oleks väiksem. Selleks kingi pigem emotsioone ja ühiseid tegevusi, mis teevad südame soojaks ning millest koos rõõmu tunda. Ja pea meeles, et vähem on alati rohkem!
Kõige enam teevad südame soojaks jõulukingid, mis on tehtud iseenda kätega. Aastaid tagasi kasvas näiteks üks üliõpilaste kooliprojekt „Sel aastal teen jõulukingid ise“ Facebookis isemeisterdajate kommuuniks, mis on olnud juba aastaid aktiivne ning jagab regulaarselt ideid ja õpetusi isemeisterdamiseks ning ka isiklikke meisterdamise katsetusi. Sealt leiab kindlasti igaüks häid nippe, kuidas oma lähedasi rõõmustada.
Pane rõhku ka taaskasutusele. Ilmselt on paljudel meist kodus mitu täpselt samasugust raamatut või esemeid, mis seisavad täiesti uuena. Seega - kui endal vaja pole, kingi kellelegi edasi ning tee sellega rõõmu.
Laud kata mõistlikult ja väldi ületarbimist
Pühade ajal kipume toiduga natukene liialdama ja paljude jaoks ongi jõulud suur söögitegemise ja küpsetamise aeg. Ka meie eelkäijate uskumuse kohaselt peab jõuluõhtul lausa seitse või üheksa korda sööma.
Toitu peab olema küll piisavalt, kuid soovitame eelistada võimalikult palju kodumaist ja värsket toorainet – hangi juurikad, köögiviljad ja liha oma kohalikult talunikult või turult. Küpseta ja kokka võimalikult palju ise ning väldi liigseid pakendeid.
Püüa planeerida oma toidukoguseid, et vältida raiskamist ja hiljem toidu äraviskamist. Kui söögikraami kipub üle jääma, siis jaga seda naabri või sõbraga, et hüva kraam raisku ei läheks!
Loodus kutsub enda rüppe
Aasta lõpp ei ole seekord suurte pidude pidamiseks ja rahvaüritusteks. Tänavune erakordne aasta on meid pannud aina rohkem mõtlema oma lähedastele ja nende heaolule. Selle asemel, et pidutseda ja ohtralt tarbida, mine hoopis oma kõige lähedasematega pühade ajal metsa või rappa matkama.
Meie loodus ja keskkond on imeline ja siin on kindlasti palju paiku, mida avastada ja uuesti külastada. Looduses viibides saad tutvuda selle mitmekesisusega, ahmida endasse igal sammul sõõmukese värsket õhku ja imetleda kaunist Eestimaad. Sellega hoiad nii vaimu kui ka füüsise erksana. Miks mitte katsetada midagi täiesti uut ning näiteks proovida sulpsata jahedasse vette, et meele ja kehale veelgi ergutust ning särtsu lisada!
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta