Meie Eesti on palju rohkemat kui vaid meie inimesed. Meie Eesti on ka meie puud ja põõsad, loomad ja putukad, järved, jõed ning metsad - terved ökosüsteemid. Kutsume kõiki Eesti looduse käekäigu pärast muret tundvaid inimesi kohalike omavalitsuste volikogude valimistel kandideerima, et seista üheskoos just nende eestimaalaste eest, kes valimistel hääletada ei saa, kuid ilma kelleta poleks ka meid ega meie riiki.

Teisel jõulupühal süttisid raielankidel KAH-alade mälestustuled. Interaktiivsele kaardile kogunes üle 120 koha, kus põlesid küünlad – kohalikud näitasid nii oma kokkukuuluvust metsaga, mida enam pole.

See näitab probleemi laiaulatuslikkust - üle kogu Eesti näevad inimesed, et metsi raiutakse liiga palju. Metsakaitsjaid ühendab nördimus, et RMK on otsustanud KAH-alasid ja looduskaitsealade piiranguvööndeid majandusmetsana arvestada ning majandab neid lageraiega. See ei ole paratamatus, vaid meie endi seniste poliitiliste valikute küsimus. Muutkem seda!

Mida me kõik koos saaksime teha, et meie metsi päästa?

Üks võimalikest lahendustest on kandideerida kohalikesse omavalitsustesse. Kohalike omavalitsuste pädevuses on päris mitmeid võimalusi rääkida kaasa metsade ruumiliste planeeringute kehtestamisel ja piirangute seadmisel. Aktiivsed kodanikud ei tohiks enam poliitikast eemale jääda - me peame kasutama igat võimalust Eestimaa loodust ja tulevikku päästa. Kohalikesse omavalitsustesse saab kandideerida ilma erakonda astumata, kui kellelegi erakonda kuulumise mõte pelutav on.

Meie kõigi ühine võitlus on kaitsta Eestimaa metsi, nendes elavaid liike ja metsade võimet säilitada meie elukeskkonda. Kasutagem siis kõiki käeulatuses olevaid võimalusi.

Meie, Eestimaa inimesed, vastutame siinse keskkonna, linnu- ja loomaliikide, pisielukate ja ökosüsteemide toimimise eest. Nüüd, kui meie usk riigi looduskaitselise tegevuse piisavusse on kahtlema löönud, tuleb meil oma maa tagasi võtta ning seda kaitsta. Alustagem kohalikult tasandilt, kandideerigem kohalikesse omavalitsustesse ja asugem tegutsema!

Kohalike omavalitsuste üheks ülesandeks on kaitsta avalikke huve, mille alla mahub ka metsa ökoloogiliste, sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtuste kaitse. Nii elanike puhkevõimalusteks kui kultuurilisteks vajadusteks (nt looduslikud pühapaigad) võimaluste loomine ja säilitamine on omavalitsuste teema. Omavalitsused saavad kaitsta rohevõrgustikku ja maastikke, luua kohalikke looduskaitsealasid ning võtta kaitse alla üksikuid loodusobjekte, võimalik on seada piiranguid metsamajandamisvõtetele. Omavalitsus saab tellida vääriselupaikade hindamist ning koguda andmeid, milliseid alasid kasutavad inimesed sportimiseks või metsasaaduste korjamiseks.

Planeerimisseaduses ja looduskaitseseaduses on kohalikele omavalitsustele antud mitu hooba, millega säilitada metsade mittetööstuslikke funktsioone.

Kahtlejail soovitame lugeda Eestimaa Looduse Fondi koostatud materjale, kus selgitatakse täpselt, millised on kohaliku omavalitsuse võimalused loodust kaitsta.

Kutsume üles kõiki kohalike metsade kaitsjaid omavalitsustesse kandideerima. Ükskõik, kas kohalikes valimisliitudes või mõne loodust austava erakonna nimekirjas. Oluline on, et me suudaksime kõik koos teha kohaliku omavalitsuse tasandil metsapöörde - näidata, et inimestele on metsa säilimine metsana oluline ning me ei luba kohalikele inimestele ja looduskeskkonna säilimiseks oluliste alade majandamist intensiivmajandamise meetoditega. Marjametsad pole puidutootmisüksus. Hingemaastikke ei saa lageraiega uuendada. Kaitsemetsade eesmärgiks peab jääma looduse kaitse.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta