Tervise Arengu Instituudi täna avaldatud täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu kohaselt on Eestis hakanud vähenema igapäevasuitsetajate hulk, kuid jätkuvalt on probleemsed kehalise aktiivsuse ja ülekaalu näitajad.

„Võrreldes 2014. aasta kevadel tehtud uuringu tulemusi 2012. aasta uuringuga selgub, et lõpuks ometi on vähenenud igapäevasuitsetajate osa nii meestel kui naistel peaaegu kõigis vanuserühmades," rõõmustas uuringu koordinaator, Tervise Arengu Instituudi vanemteadur Mare Tekkel.

Samas on suurenenud vanemate kui 45-aastaste meeste ja vanemate kui 25-aastaste naiste hulgas nende osa, kes suitsetavad päevas rohkem kui 20 sigaretti. „Rohkem kui kolm korda suurenes aga e-sigarettide kasutajate osa," lisas Tekkel. „Noortest 16–24-aastastest meestest oli seda kasutanud vähemalt mõni kord aastas 42 protsenti, naistest 35 protsenti. Vanuse kasvades e-sigareti kasutamine vähenes."

Alkoholitarvitamise juures tõi Tekkel välja, et kuigi vähemalt mõni kord nädalas alkoholi, seejuures õlut tarvitanute osa, vähenes pea kõigis vanuserühmades, siis ohumärgina tuleb võtta vähemalt kord kuus kuue või rohkema annuse (s.o keskmise inimese alkoholimürgistuse tekke lävikogus) alkoholi tarvitajate osa suurenemist – selliste meeste osa suurenes 50 ja naistel 15 protsendini.

Jätkuvalt on probleemsed ka eestimaalaste kehalise aktiivsuse näitajad. Tervisespordiga ei tegele üldse 39 protsenti meestest ja 32 protsenti naistest, kes seda tervise tõttu teha saaksid. See on tõenäoliselt ka üks põhjustest miks ülekaaluliste osa on meestel tõusnud 39, naistel 28 protsendini. Rasvunute osa jäi meestel siiski samale tasemele (19%), naistel suurenes minimaalselt (20 protsendini), oluliselt tõusis rasvunute osa aga noorte meeste seas. Seega on ligi 60% Eesti meestest ja pea pooled naistest ülemäärase kehakaaluga.

Viimase 12 kuu jooksul juhupartneriga vahekorras olnutest ei kasutanud mitte kunagi kondoomi (ise või partner) 46 protsenti inimestest ja nende osa on suurenenud paari protsendi võrra. Kondoomi mittekasutamine suureneb koos vanusega.

Kunagi on tarvitanud kanepit vastanutest 19 protsenti - neist viimase aasta ja/või 30 päeva jooksul tegi seda 27 protsenti meestest ja 13 protsenti naistest. Võrreldes 2010. aastaga, mil seda viimati uuriti, on näitaja meestel suurenenud ja naistel vähenenud. „On mõtlemapanev, et 16–24-aastastest kanepit kasutanud meestest oli seda kasutanud viimasel ajal 57 protsenti, sama vanuserühma naistest 25 protsenti", märkis Mare Tekkel.

Esmakordselt koguti uuringuga ka andmeid päevitamise ja solaariumi kasutamise kohta. Selgus, et päikese käes viibib sageli või alati päevitamise eesmärgil 14 protsenti mehi ja 27 protsenti naisi, seejuures 45 protsenti 16–24-aastastest naistest. Viimase 12 kuu jooksul käis solaariumis kümme või rohkem korda üks protsent meestest ja neli protsenti naistest, seejuures 14 protsenti noortest naistest.

Uuringust selgunud kurioosumina tõi aga uuringu koordinaator välja selle, et 14 protsenti meestest ja neli protsenti Eesti naistest ei pese hambaid kas iga päev või ei pese üldse!

Mare Tekkel lisas kokkuvõtteks, et vaatamata kõigele ei ole oma tervist halvaks või üsna halvaks hindavate inimeste osatähtsus (11 protsenti meestest, üheksa protsenti naistest) aastatega suurenenud ja tervena elatav eeldatav eluiga on kõigis vanuserühmades kasvanud, kuid on meestel endiselt hulga lühem kui naistel.

Lisaks leiab uuringust ka vastuseid arstiabi ja ravimite kasutamise, inimeste terviseseisundi ning ennetusmeetmete kasutamise, aga ka liiklusohutuse valdkonna kohta.

Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringut on tehtud iga kahe aasta järel alates 1990. aastast. Uuringus osalevad 16–64-aastased elanikud.

Uuringutabelid on kättesaadavad Tervise Arengu Instituudi kodulehel uuringute andmebaasis.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta