RMK haldab antud piirkonnas ca 1600 hektari suurust metsamaatükki, millest nn raieküpset ehk vanemat metsa on praeguseks hetkeks säilinud umbkaudu 200 hektaril. Ülejäänud Omedu "metsa" moodustavad lageraielangid ja noorendikud.
Ala ümbritsevad eramaad.

Eesti rahvas seisab silmitsi metsandusliku süsteemiga, mis on viimase 8 aasta jooksul tinginud üle 7000 hektari loodusmetsade hävingu. Massilisem raietegevus Omedu küla metsades on toimunud käesoleval sajandil. Igal aastal raiutakse lagedaks järjekordsed metsatükid, nii et vana metsa elustik tõmbub “silmustena” koomale.

Praeguseks on Eesti tõusnud satelliituuringute järgi kõige kiiremini kasvava lageraiete hulgaga EL riigiks (ajakirjas Nature). Sellise raietempoga hävivad metsaliikide elupaigad kiiremini kui loodus taastuda jõuab.

Raiudes niigi ülemajandatud metsamaastikult välja viimased vanema metsa tükid, hävitame seal seni veel säilinud ökosüsteemisaarekesed.

Kokku on Eestis metsamaad 51% maismaa pindalast ehk 2,3 miljonit hektarit.

Sellest ca 2,1 miljonit hektarit on metsaga metsamaa, kus puude kõrgus on vähemalt 1,3 m ja liituvus 30%. Loodusmetsasid on meil säilinud aga pisut üle 47 000 hektari, leidudes hetkel vaid ligemale 2%-l meie metsamaast (aastaraamat Mets 2017).
Iga hektar lageraiega “majandatud" loodusmetsa viib meid säästvast metsandusest kaugemale. Hetkel praktiseeritavad metsamajandusmeetodid ei suuda tagada metsade elurikkust hoidvat ning kliimamuutusi leevendavat mõju. Inim- ja loodussõbraliku elukeskkonna hoidmiseks tuleb metsapoliitikas jõulisi muudatusi läbi viia.

Kas teadsid, et:

• Lageraie järel muutub lank süsiniku sidujast ja talletajast süsiniku emiteerijaks, sest vabanema hakkab mulda seotud süsinik. Alternatiivsete püsimetsanduslike raievõtete kasutamisel häiritakse metsamulda vähem.
• Võib kuluda üle saja aasta, et lageraie tulemusel vabanenud süsinik uuesti metsa tagasi seotaks.
• Eestis läheb väga lühikese elueaga toodetesse (küte ja paber) pea 80% meie puidust. Täpne jaotus: 53% energiapuit, 26% paberipuit, 21% muud tooted (Puidubilanss 2017, Keskkonnaagentuur.}
• Loomuliku surma järel seovad vanad puud osa endasse talletatud süsinikust huumuseks.
• Inimtegevusest vähe mõjutatud parasvöötme metsades võib kogu metsa süsinikust 30% sisalduda lamapuidus ja mullas.
• Looduslike vanade metsade roll kliimamuutuste ohjamisel ja elurikkuse hoidmisel on võtmetähtsusega, aga loodusmetsasid on vaid pisut üle 46 000 hektari alles Eestimaa 2,3 miljoni hektari suurusel metsamaal.

Hoidkem Eesti metsasid!

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta