Koroonapandeemial on olnud laastav mõju turismisektorile, jättes miljonid inimesed üle maailma oma kodudesse. Majutusettevõtete statistika järgi peatus eelmisel aastal kõigis kolmes Balti riigis ligi poole vähem turiste kui aasta varem – Eestis 48%, Lätis 49% ning Leedus 46% vähem. Välisturistide langus oli aga oluliselt suurem. Eestis nägime viimati sarnast turistide arvu 2004. aastal.

Vaatamata piirangute leevendamisele eelmise kevade lõpus, püsis ebakindlus endiselt suur ning risk nakatuda kõrge, mistõttu võimalusel välditi reisimist välismaale ning eelistati reisida riigisiseselt. Kahe viiruselaine vahelisel ajal juulist oktoobrini peatus nii Eesti, Läti kui ka Leedu majutusasutustes aasta varasemaga võrreldes ligikaudu 10% rohkem siseturiste, kuid aasta kokkuvõttes see siseturismi langust ära ei hoidnud. Eelmisel aastal peatus Eestis 16% vähem siseturiste võrreldes aasta varasemaga, Lätis ja Leedus oli langus vastavalt 18% ja 21%.

Tänu ühtsele Balti mulli loomisele mai keskpaigas suurenes suvel reisimine ka Balti riikide vahel. Nii näiteks peatus augustis Eestis 30% rohkem turiste Lätist, Lätis aga kaks korda rohkem turiste Eestist võrreldes 2019. aasta sama ajaga. Ajutiselt taastunud reisimine Balti riikide vahel avaldas aga aasta kokkuvõttes pigem väikest mõju. Peatunud välisturistide arv langes Eestis 70%, Lätis 63% ning Leedus 73% võrreldes 2019. aastaga. Välisturistide osakaal kõikidest majutatud turistidest on olnud aga kõige suurem Lätis, kus 2019. aastal oli nende osakaal pea 70% kõikidest turistidest, Eestis oli vastav osakaal ligi 60% ning Leedus veidi alla poole.

Baltikumil jäi eelmisel aastal välisturistidelt saamata 2,5 miljardit eurot

Välisturistide arvu langus vähendas nende kulutusi Eestis 67%, Lätis 56% ning Leedus 69% võrreldes aasta varasemaga. Samas on välisturistide kulutuste vähenemine Balti riikidele erineva mõjuga, kuna nii välisturistide osakaal kõikidest turistidest kui ka nende kulutuste osakaal kõigi turistide kulutustest on riigiti erinev. 2019. aastal moodustasid välisturistide kulutused Eestis 89%, Lätis 73% ning Leedus 60% kõikide turistide kulutustest. Absoluutarvudes jäi Eestil välisturistidelt saamata 1 miljard eurot, Lätil 0,5 miljardit eurot ning Leedul 0,9 miljardit eurot võrreldes aasta varasemaga.

Tunneli lõpus paistab valgus

Väsimus pikalt kestnud piirangutest, positiivsem väljavaade tänu vaktsineerimisele ja kogunenud säästud toetavad sel aastal inimeste kindlustunnet reisida. Positiivseid arenguid turismis peaksime nägema juba lähiajal peale piirangute leevendamist. Samas võtab pandeemia-eelsele tasemele jõudmine veel aega ning tõenäoliselt eelistatakse esialgu pigem kodumaale lähemal asuvaid sihtkohti. Vaktsineerimispassi võimalik kasutuselevõtt lihtsustab reisimist Euroopa Liidus ning toetab samuti turismisektori taastumist.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta