Suvel suureneb linnalähedaste matkaradade ja kaitsealade külastatavus ning et kõik puhkajad saaksid ühtemoodi nautida Eestimaa puhast loodust, on vajalik ka kõigi loodust hoidev käitumine.

Veetes puhkust kodumaises looduses mõne kaitseala territooriumil, tuleb järgida ka selle ala kaitseks seatud piiranguid. Need on paika saanud kaitsealale iseloomuliku looduse hoidmiseks.

„Mootorsõidukitega väljaspool selleks ettenähtud teid sõitmine, parkimine randa peaaegu veepiirile, telkimine ja lõkke tegemine rannas või metsa all, ette valmistamata ja tähistamata kohas ning muidugi see, et lõkkes põletatakse lisaks puidule ja paberile ka plastikut, nagu pakendid ja ühekordsed nõud,“ loetles Keskkonnaameti Hiiumaa büroo juhataja Marek Põld peamisi murekohti seoses looduses puhkajatega. Ainuüksi Hiiumaal tehti möödunud nädalal telkimiste ja parkimistega seoses ligi 10 hoiatust ning trahviti vales kohas lõkketegijat.

„Auto raskus võib õrna taimestikku tõsiselt vigastada või selle paari ülesõiduga lausa hävitada. Ilmselgelt jätab aastateks jälje iga uus lõkkease, rääkimata jäätmete põletamisel tekkivatest mürgistest gaasidest, mis kahjustavad lisaks muule loodusele ka lõkke ääres istujat ennast,“ selgitas büroojuht. Praeguste kuumade ilmadega ei tohi unustada ka tuleohtu. Piisab sädemest, et valveta jäänud lõkke muudaks mõnusa puhkuse õudusunenäoks.

Et väljasõit loodusesse ei muutuks keskkonnainspektorilt saadud trahvi tõttu tasuliseks, tasub hoopis enne kodus natuke eeltööd teha. Telefoni võiks laadida rakenduse „RMK Loodusega koos“, kust leiab nii kohad telkimiseks kui lõkke tegemiseks ja nähtavad on ka kaitsealade piirid. Rakenduse kasutamine on tasuta, aga maksimaalne trahv ülaltoodud rikkumiste eest on 1200 eurot.

Vee kaitsmiseks reostuse eest ning looduskoosluste kaitsmiseks on kõigile veekogudele kehtestatud piiranguvöönd. Näiteks autode ja maastikusõidukitega väljaspool teid sõitmine võib tekitada õlireostuse, kahjustada pinnast ja ranna-alade õrna taimkatet.

    Looduskaitseseaduse järgi ei tohi lähemale kui 200 m veepiirist parkida mootorsõidukit Läänemere, Peipsi järve, Lämmijärve, Pihkva järve ja Võrtsjärve ääres.
    Lähemale kui 100 meetrit ei tohi parkida üle kümne hektari suuruse järve ja tehisjärve ääres ning üle 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga järve, oja ja maaparandussüsteemi eesvoolu juures.
    Vähem kui 50 meetri kaugusele parkimine on keelatud allika, kuni 10 ha suuruse järve ja veehoidla ning kuni 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõe ääres.

Kui kahtled, jäta sõiduk pigem kaugemale

Kaitsealadel puhates tuleb arvesse võtta ka seda:

•     Looduse hoidmiseks on kaitsealadel oluline mootorsõidukitega liigeldes püsida vaid neil teedel, mis on kaartidele kantud pidevjoonega. Sõiduk pargi parklasse või tee serva paralleelselt sõidu suunaga.
•     Telkida ja lõket teha on lubatud vaid vastavalt tähistatud telkimise ja lõkketegemise kohtades.
•     Lõkke- või grillimiskohas peavad olema kaasas esmased tulekustutusvahendid.
•     Lõkkepuudeks võib korjata maast oksi, raiuda ei tohi jalal seisvaid surnuid ega kasvavaid puid.
•     Lõkkes põletamiseks sobib vaid puit ja paber, kindlasti mitte plastpakendid ega muud jäätmed.
•     Loodus on pika põua järel kuiv ja tuleohtlik. Valva süüdatud lõket või grilliseadet hoolega.
•     Laagrikohad on viisakas jätta endast maha korrastatuna. Lahkudes tuleb veenduda, et lõke on täielikult kustunud.
•     Kõik, mille endaga loodusesse kaasa võtad, tuleb loodusest ka hiljem kaasa võtta. Loodusesse jäetud prügi ohustab seal elavaid loomi.
•     Enda tarbeks on lubatud korjata neid metsamarju, seeni, lilli, ravimtaimi, sarapuupähkleid ja muid loodusande, mis ei ole looduskaitse all.
•     Oma lemmiklooma tuleb looduses hoida rihma otsas, et ta teistele matkajatele ega looduse asukatele liiga ei teeks.

Kui märkad tegevust, mis võib kahjustada keskkonda või tundub seadusevastasena, helista palun riigiinfo telefoninumbrile 1247. Loodushoid on meie kõigi ühine mure.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta